Meie partner ja TÜ õigusteaduskonna Euroopa õiguse kaasprofessor Carri Ginter teatas koos teiste õigusteadlastega justiitsministeeriumile adresseeritud kirjas, et TÜ õigusteaduskonnal pole lähtuvalt oma professionaalsest eetikast võimalik ministeeriumile abi eelnõu SE384 täpsustamiseks osutada.
„Me ei saa lähtuvalt oma professionaalsest eetikast toetada eelnõu vastuvõtmist, kuna see ei sobi Eesti õiguskorda, on meie õiguskorda väärastav ja vastuolus meie õiguse aluspõhimõtetega,“ kirjutasid õigusteadlased.
Toimiv süsteem on olemas
Kirjale alla kirjutanud Carri Ginter selgitas Delfis, et Euroopa Liidus vastu võetud direktiiv nõuab liikmesriikidelt, sealhulgas Eestilt, et tegeletaks konkurentsiõigusega, aga riik otsustagu ise, kuidas seda teha.
Ginteri sõnul on Eestis juba toimiv süsteem olemas – konkurentsiõiguse kaasusi, milles mängus ka miljonitesse eurodesse ulatuvad trahvid, menetlevad Eestis tsiviil- ja karistusõigusega tegelevad kohtunikud. Riigikogus menetletav eelnõu näeks aga ette, et sellise õiguse saaksid halduskohtu kohtunikud.
„Praegu saame asjad menetletud, trahvid määratud, aga me teeme seda teises kohtus, mitte halduskohtus,“ ütles vandeadvokaat.
Ginter tõi välja, et halduskohtud ei tule praeguste ülesannetega toime ja nüüd tahetakse neile anda lisaülesandeid, kus nad peaksid hakkama määrama miljonitrahve. „Neil ei ole selleks ettevalmistust,“ lisas ta.
Ginter rääkis näitlikustava loo: „Kui sa sõidad autoga, ületad kiirust, politsei määrab sulle trahvi, siis see trahv on kuni paarsada eurot, mitte näiteks 30 miljonit. Mõte on selles, et kui trahv on 30 miljonit, siis äkki ei peaks seda määrama politseinik ise. Võib-olla ei ole ta nii haritud, et ta saaks 30 miljoni euro suurust trahvi määrata.“ Selliseid trahve peaksid tema arvates edaspidigi määrama kohtunikud, kes töötavad väärtegude ja kriminaalasjadega.
Lähtutakse mõne ametkonna mugavusest
„Halduskohtu põhiline roll on olla kodaniku kaitsja riigi kuritarvituste eest,“ tõid TÜ teadlased oma kirjas esile, vahendab Delfi. „Eelnõuga tahetakse seda ühiskonna toimimiseks üliolulist rolli ignoreerida ning teha kaitsjast karistaja.“
Õigusteadlased märkisid, et selline menetlusliik ei sobi Eesti õiguskorda ja võtaks Euroopa Liidu direktiivi üle laiemalt, kui direktiiv seda tegelikult nõuab. Teadlased lisasid, et suure tõenäosusega langeks selle tõttu märkimisväärselt isikute põhiõiguste kaitse tase, sest inimestel tekib kohustus iseenda karistamisele igakülgselt kaasa aidata. See aga on vastuolus karistusõiguses tuntud enese mittesüüstamise privileegiga.
Veel kirjutasid õiguseksperdid, et eelnõu autorite valitud menetlusliigi taga kumab usk, et väärteoasjades on tõendamise standard liiga kõrge ning halduskohtus on võimalik vähemate tõenditega suuremaid trahve määrata. „Selline mõtteviis ei ole õigusriiklikult aktsepteeritav ning paistab lähtuvat mitte Eesti õiguskorra, vaid kitsalt mõne ametkonna mugavusest,“ leiavad nad.
Lisaks meie partnerile ja TÜ õigusteaduskonna Euroopa õiguse kaasprofessorile Carri Ginterile kirjutasid seisukohale alla Gaabriel Tavits (TÜ õigusteaduskonna direktor, sotsiaalõiguse professor), Mari Ann Simovart (TÜ õigusteaduskonna avaliku õiguse osakonna juhataja asetäitja, majandusõiguse professor), Anneli Soo (TÜ õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna juhataja, karistusõiguse kaasprofessor) ning Jaan Ginter (TÜ õigusteaduskonna kriminoloogia professor).
Loe lähemalt Postimehest ja Delfist!
