Eesti Rahvusringhääling (ERR) rikkus 28.01.2024 telesaates „AK.Nädal“ avaldatud episoodiga „Kui tõhus koolipidaja on kohalik omavalitsus?“ head ajakirjandustava, leidis Avaliku Sõna Nõukogu (ASN) oma hiljutises otsuses. Kaebuse ERRi vastu esitas ASNile Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit (VIROL).
Tänavu jaanuaris, mil avalikkuse ees toimus tuline debatt õpetajate palgaootuste ning riigi võimaluste vahel, kajastas ERR 28.01.2024 eetris olnud telesaates loo haridustöötajate rahastamisest, kus teemat avasid endised Eesti haridusministrid. Loo sissejuhatuses esitati tekst „Riik annab raha kohalikule omavalitsusele. KOVi rahakotist jõuab seda natukene ka haridusse.“ koos illustreeriva videokujundiga, milles reporter kirjeldas vee klaasidest ümbervalamisega riigilt sihtotstarbeliselt hariduse jaoks mõeldud raha liikumist. Nimelt valas reporter „KOV“ sildiga tähistatud klaasis olnud veest umbes poole klaasi „HARIDUS“ ning ülejäänu lauale.
Kohalikel omavalitsustel on kohaliku elu toimimisel ja korraldamisel fundamentaalne roll ning taolised ebaõiged väited raha väärkasutamise kohta õõnestavad kodanike silmis põhjendamatult kohalike omavalitsuste positsiooni ning terviklikku usaldusväärsust. Küsimusele „Kui tõhus koolipidaja on kohalik omavalitsus?“ vastas ERR veevalamise demonstratsiooni abil süüdistavalt ise, et kohalikud omavalitsused pole tõhusad koolipidajad, sest väärkasutavad riigilt saadud sihtotstarbelist haridusse suunatavat raha. Seejuures ei pakkunud ERR mitte ühelegi omavalitsusele või omavalitsusliidule võimalust seda väidet kommenteerida.
ERRi ajakirjanduseetika nõunik, kellelt VIROL palus vastava süüdistuse ümber lükkamist või vastulause esitamise võimalust, seda vajalikuks ei pidanud, kuna ta ei tuvastanud ERRi tegevuses ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist. Pressinõukogu, kelle koosseisu ERRi ajakirjanduseetika nõunik ka ise kuulus, keeldus asja arutamast põhjusel, et ERRi loos ei nimetatud konkreetselt mitte ühtegi kohalikku omavalitsust ning VIROL ei esindanud kaebusega kõiki Eesti omavalitsusi. Kuivõrd ERR ja Pressinõukogu vastustest jäi mulje ringkaitsest, pöördus VIROL oma õiguste kaitseks kaebusega Avaliku Sõna Nõukogu poole.
Esmalt leidis ASN, et kui kas või ühe grupiliikme maine ja õiglustunne (antud juhul Lääne-Virumaa omavalitsused) saab alusetute süüdistuste tulemusel riivata, peab tal säilima kaebeõigus nii enda kui oma kaasliikmete huvide eest seismiseks. ASN põhjendas, et kuivõrd omavalitsuste tegevust hariduse jaoks mõeldud riigieelarvelise raha kasutamisel loos üldse ei tõstatatud, oli kogu uudisloo sissejuhatus (veevalamise demonstratsioon raha väärkasutamise kohta) auditooriumi jaoks eksitav ning lõi televaatajatele väärarusaama.
ERRi poolt üldistavate ning kaudsete süüdistuste õhkuviskamine ilma täiendavate selgitusteta mõjus seega löögina kohalike omavalitsuse usaldusväärsusele, millest peaks ajakirjandus ning eriti avalik-õiguslik meedia hoiduma.
VIROLit esindanud advokaadibüroo Sorainen advokaadi Steven Andreksoni sõnul hoiab ajakirjanduseetika koodeks „ühiskonna valvekoeraks“ peetavaid ajakirjandusorganisatsioone lõa otsas, et nad omanikku „hammustama“ ei kipuks. Kui ajakirjandus võib abstraktseid süüdistusi esitada ilma tagajärgi kartmata, oleks see sama, nagu koera lõa otsast lahti laskmine ning hammustamiseks „umbes“ suuna kättenäitamine.
Antud juhtumi puhul seadis Avaliku Sõna Nõukogu õigluse jalule ning rõhutas, et ajakirjanduse hea tava peab kaitsma mõne territoriaalse või organisatsioonilise grupi (nt kohalikud omavalitsused või erialaliidud) liikmeid valeväidete eest ka juhul, kui väide on esitatud abstraktselt ning seda pole võimalik omistada ühelegi konkreetsele grupiliikmele. Loodetavasti annab Avaliku Sõna Nõukogu otsus lisaks VIROLile ka teistele kohalikele omavalitsustele tagasi usu, et õiglus võidab, ning võimaluse ERRi tegevuse tõttu kahjustunud hea maine taastada. ASN loodi 1991. aastal ning tegutseb Pressinõukogu kõrval ajakirjanduse eneseregulatsiooni organina aktiivselt tänaseni.
Meie meeskond
Meie kliendimeeskonda juhtis advokaat Steven Andrekson, keda toetasid partner Allar Jõks ja jurist Carolin Simona Laurits.
