Analüüsisime Justiitsministeeriumi tellimusel Eesti vanglate välisriikidele rentimise põhiseaduslikkust. Eesmärk oli selgitada välja, kas on võimalik rentida vanglaid välisriikidele nii, et kinnipeetavad kannaksid karistust Eestis välisriigi õiguse alusel, kuid vangla personal koosneks Eesti ametnikest, kes alluvad välisriigile.
Jõudsime järeldusele, et Eestis saab vanglakaristust täide viia ainult Eesti põhiseaduse raamides. Nii peab näiteks olema tagatud kinnipeetava kontakt lähedastega ja sõnumisaladuse kaitsmine põhiseaduses sätestatud ulatuses. Siiski on välislepinguga võimalik teha erandeid võrreldes täna kehtiva vangistusõigusega.
Eesti riik peab vastutama siinolevate kinnipeetavate eest
Põhiseaduse järgi ei saa Eestisse tuua välisriigi vange nii et nende suhtes kehtiks vaid välisriigi õigus ja Eesti riik ei vastutaks nende kinnipidamise eest. Küll aga saab kinnipeetavad Eestisse tuua välisriigi kohtuotsuse tunnustamise või muu analoogse mehhanismi kaudu, millega kinnipeetavad antakse Eesti riigi võimu alla, mis võib olla ka ajutine.
Eestis karistust kandvate välisriigi kinnipeetavate suhtes ei pea kehtima täpselt samad reeglid, mis Eesti kinnipeetavate suhtes, kuid kõik erisused peavad olema kooskõlas Eesti põhiseadusega. Vangistuse täideviimisega seotud vaidlused peavad lõppastmes alluma Eesti kohtutele.
Riik ei saa oma põhifunktsioone edasi delegeerida
Riigikohtu arvates on kriminaalmenetluse läbiviimine ja karistuse määramine riigi põhifunktsioonid, mida ei tohi täies ulatuses üle anda eraõiguslikele isikutele ega teistele riikidele.
Ka karistuse täideviimine, sealhulgas kinnipeetavate järelevalve, õiguste kaitse ja rehabilitatsioon, kuulub riigi tuumikfunktsioonide hulka. Seetõttu ei saa Eestis ka välisriigi kinnipeetavate karistuse täideviimist delegeerida teisele riigile ehk viia vanglakaristust täide formaalselt teise riigi seaduste alusel Eesti territooriumil.
Kuigi välislepinguga võib ette näha erisusi välisriigi kodanike ametisse võtmiseks, peavad vangistust täideviivad ametnikud olema Eesti avalikus teenistuses ja lojaalsed Eesti riigile. Vanglarendi puhul peab Eesti tagama järelevalve vangistuse täideviimise üle, lähtudes nii Eesti seadustest kui ka rahvusvahelistest aktidest.
Soovituslik on, et ka vang ise peaks Eestisse tulekuga nõus olema
Kinnipeetavate Eestisse toomisel tuleb arvestada mitmeid aspekte. Põhiseaduse järgi peab tagama kinnipeetava kontakti lähedastega ning teise riigis karistuse kandmisega kaasnev kaugus vähendab võimalus kohtuda ning piirab sellega era- ja perekonnaelu õigust. Negatiivsete kohtupretsedentide vältimiseks on soovitatav saada kinnipeetava nõusolek karistuse kandmiseks Eesti vanglas.
Vangistuse eesmärk on lõpuks siiski kinnipeetavate taasühiskonnastamine ja ettevalmistamine vabastamiseks. Selle saavutamiseks saab teha koostööd ka teise riigiga.
Meie klienditiim
Analüüsi projektijuht oli advokaat Sandra Mikli. Selle koostamisel osalesid partnerid Allar Jõks ja Norman Aas ning jurist Ulrika Paavle.
