2023. aasta kevadel Sotsiaalministeeriumi tellimusel alguse saanud ning Tartu Ülikooli poolt teostatud mahuka projekti eesmärgiks oli koostada „Personaalmeditsiini pikaajaline programm aastateks 2024–2034“. Õiguseksperdina kaasas Tartu Ülikool meie meditsiini ja tervishoiu ärivaldkonna regionaalse juhi, nõuniku Lise-Lotte Lääne.
„Programmi eesmärgiks oli kaardistada praegused murekohad ning samas töötada välja lahendused, kuidas tuua personaalmeditsiini kõige uuemad ja innovaatilisemad lahendused meie inimesteni,“ selgitab meie vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne. Personaalmeditsiin on lihtsustatult öelduna meditsiiniline mudel, mis kasutab kõikvõimalike inimese tervisega seonduvaid või seda mõjutada võivaid andmeid selleks, et töötada välja õige ravistrateegia õigele isikule ja õigeks ajaks. Samuti kasutatakse personaalmeditsiini haiguste tekke soodumuste selgitamiseks, et õigel ajal rakendada haiguse ennetuseks täpsemad meetmed. Näiteks peaks ideaalmaailmas jõudma inimeseni õigeaegselt ja ennetavalt info tema individuaalsete terviseriskide kohta, et haigust oleks võimalik ennetada ja vältida (või vähemalt efektiivselt ravida). „Ükski meede või tegevus üksikuna neid tulemusi ei taga, aga meetmete rakendamine kogumis peaks tooma personaalmeditsiini meie igapäevasesse riiklikult rahastatud tervishoidu mitte ainult teoorias, aga ka praktikas.“, leiab Lise-Lotte.
Lääne märgib, et Eestis ei olnud seniajani loodud personaalmeditsiini definitsiooni ning eesmärke laiemalt käsitlevat programmi. „Varasemalt kujundati näiteks kitsamalt geeniandmetega seonduvat personaalmeditsiini, kuid ei ole laiemalt läbi mõeldud, kuidas võiks personaalmeditsiin tervikuna Eestis toimida. Valminud programm üritas personaalmeditsiini tervikpilti muuta selgemaks ja tuua välja ka kohti, mis pilti hägustavad, takistavad.“
Nõunik Lise-Lotte Lääne, koos juristide Jaanika Alevi ja Kärt Saarega, teostas kogu programmi ulatuses õigusanalüüsi. Sisuliselt tähendas see suuremahulist Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide kaardistamist, analüüsimist ning programmi sisupunktide valguses tõlgendamist. „Programmi viimases etapis tähendas see ka seda, et analüüsisime sinna kirjutatavate tegevuste ja soovituste juures, kas ja milliseid muudatusi vajab sellega seoses õigusruum,“ ütleb Lääne.
Osaledes lisaks programmi koostamiseks korraldatud seminaridel ja koosviibimistel (sh viiel fookusintervjuul, ühel laiemale ringile korraldatud seminaril sotsiaalministeeriumis ja ühel programmi tutvustaval üritusel), panustasid meie eksperdid programmi koostamisse üle 100 töötunni.
