Analüüsisime Eesti Vee-ettevõtete Liidu palvel konkurentsiseaduse muutmise seaduseelnõu nr 442. Eelnõu toob kaasa kommunaalteenuste tarbijate täiendava maksustamise. Riigikogu võttis eelnõu 08.12.2021 muutmata kujul vastu, sest 2022. aasta riigieelarves on täiendava maksutuluga juba arvestatud.
Enda järelevalve eest maksmine
Kui praegu toimub konkurentsiameti rahastamine riigieelarvesse kogutavatest maksudest või riigilõivust, siis uue seaduseelnõu kohaselt hakkavad konkurentsiameti regulatsiooniteenistust rahastama ettevõtjad, kelle üle konkurentsiamet järelevalvet teostab. Ettevõtjatele kehtestatud tasu eesmärk on riigieelarvesse tuua lisatulusid. Lahenduse õigustuseks on muuhulgas välja toodud, et näiteks kaugkütet mitte tarbivate isikute maksutulust ei ole õiglane rahastada kaugküttesektori järelevalvet.
Meie vandeadvokaadid Allar Jõks ja Piibe Lehtsaar peavad sellist põhjendust silmakirjalikuks, kuna maksutulust rahastatakse väga paljusid tegevusi, mis ei ole tingimata kõigi maksumaksjate huvides. Sisuliselt kehtestatakse uus tarbimismaks kommunaalteenustele (sh elektrivõrguteenusele), mida tarbijad ei saa jätta tarbimata.
Eelnõu ei taga kogutava tulu proportsionaalset kasutamist
Eelnõu seletuskirjas ei ole välja toodud, kuidas jaguneb konkurentsiameti eelarve järelevalve teostamiseks erinevate sektorite vahel. Isegi seda jaotust nägemata on selge, et ettevõtjad ja nende teenuste tarbijad ei maksa kinni ainult enda järelevalvet, sest järelevalvetasu arvestatakse samasuguse protsendina äriühingu müügitulust. Kuna soojusenergia hind on viimasel ajal oluliselt tõusnud, laekub soojusettevõtjatelt järelevalvetasuna oluliselt suurem summa, kui oli planeeritud eelnõu seletuskirjas. Eelnõu ei sisalda mitte mingisugust mehhanismi ülelaekumise tagastamiseks.
Meie kliendimeeskond
Seaduseelnõu nr 442 analüüsisid partner Allar Jõks ja nõunik Piibe Lehtsaar.
Rohkem infot – ERR.
