Esindame Keskkonnaministeeriumi kohtuvaidluses ehitusettevõttega Merko Ehitus Eesti (edaspidi Merko).
Vaidlus ulatub 17 aasta taha
Vaidluse algusaeg ulatub tagasi aastasse 2004, mil Merko õiguseellane asus Tallinnas Lasnamäe paekaldapealsel ellu viima 1998. aastal kehtestatud detailplaneeringut. 2005. aastal valmisid mõne elamu vundamendid ja teed, kuid arendus jäi toonase kiire majanduslanguse eel soiku. 2006. aasta lõpus kehtestas riik osadel kinnistutel olevate haruldaste taimede (mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi) seisundi kaitseks kaitseala. Samuti sattusid kinnisasjad 2010. aastal Tallinna linna poolt kehtestatud üldplaneeringuga haljasala juhtotstarbega rohealale, mille kohaselt ei olnud kinnisasjadele ehitamine lubatud. Juba enne majanduslangust taotles Merko õiguseellane kaitsealuste maade vahetamist muude riigimaade vastu. Samal ajal jõustus aga seaduses muudatus, mis maadevahetust enam ei lubanud.
2014. aastal pidasid pooled läbirääkimisi, et kaitsealused kinnisasjad riigile müüa, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Ühtlasi selgus uuest haruldaste taimede seisundi ekspertiisist, et vahepealse ajaga on taimede seisukord oluliselt halvenenud ning taimed on kinnisasjadelt ning ka lähialadelt taandunud. Nii tunnistas riik kaitseala kehtetuks, et võimaldada Merkol kinnisasju uuesti vabalt kasutada. 2016. aastal esitas Merko riigi vastu kahjunõude summas ca 2 miljonit eurot. Merko nõudis, et riik hüvitaks kõik varasemad kulud, mis seondusid 2005-2006. aastatel osaliselt elluviidud arendustegevusega ning ka arenduse realiseerimata jäämisest tekkinud saamata jäänud tulu. Alternatiivselt nõuti piirangute talumise eest hüvitise määramist.
Kohtud leidsid, et riik on käitunud õigesti
Kuigi Riigikohus tegi 05.03.2021 otsuse, millega jättis Merko kaebuse enamuses nõuetes rahuldamata, eelnes sellele Riigikohtu otsusele varasemalt 5 erinevat kohtuvaidlust. Varasemates vaidlustes oli küsimus ka selles, kas riik tohtis kaitseala kehtetuks tunnistada ning kas Merkol on õigus nõuda kohtult, et too kohustaks riiki nende kinnisasju omandama. Kohtud pidasid õigeks riigi käitumist kaitseala kehtetuks tunnistamisel ega leidnud ka seda, et kinnisasja omanikul oleks õigus kohustada riiki kohustuslikus korras kinnistuid omandama. Kaitsealuse maa omanik ei saa riigilt nõuda, et ta piiranguid ei tühistaks.
Riigikohtu otsus on riigivastutuse valdkonnas märgiline. Riigikohus ei ole varasemalt selgitanud sedavõrd põhjalikult erinevaid riigi vastu esitatavaid nõude aluseid ega ka selgitanud, milline on see kahju, mida ettevõtjal on õigus riigilt nõuda, kui riik on käitunud ebaõigesti või siis, mil riik on käitunud õigesti, kuid ettevõtja on vaatamata sellele kahju kannatanud. Näiteks leidis Riigikohus, et igat ettevõtja äririski riigile üle anda ei saa ning igasuguse äririski realiseerumist ei tule ka ettevõtjatele hüvitada. Ka siis, kui riik ei oleks kaitseala ja sellega seonduvalt ehituspiiranguid kehtestanud, oleks jätkuvalt olemas olnud risk, et arendustegevus ei õnnestu ning ettevõtlustulu jääb saamata.
Kohtumenetlus osaliselt jätkub
Riigikohus saatis vaidluse tagasi halduskohtusse, et hinnata, kas Merkole saab üldse kahju olla tekkinud. Ainsaks kahju liigiks, mida Riigikohus pidas võimalikuks kaaluda, on võimalik kinnisasjade väärtuse vähenemine. Seega asub halduskohus uuesti hindama seda, mis oli kinnisasjade väärtus toona ning on nüüd ning kas selle tulemusena saab leida, et riigil tuleks Merkole hüvitist maksta ka siis, kui kohtud on tuvastanud, et riik ei ole Merko suhtes õigusvastaselt käitunud. Tallinna linn on vaidlusaluste kinnisasjade hoonestamiseks viinud läbi visioonikonkursi, mille alusel on võimalik menetleda üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut, mis annab Merkole õiguse kaitsealast puudutatud kinnisasjadele ehitada.
Meie kliendimeeskond
Oleme keskkonnaministeeriumi vaidlustes Merko Ehitus Eestiga esindanud alates 2015. aastast. Meie kliendimeeskonda kuuluvad advokaat Kadri Härginen ja partner Allar Jõks.
