Rahandusministeerium on esitanud arvamuste avaldamiseks eelnõu, millega läheb muutmisele või täiendamisele kokku 221 riigihangete seaduse sätet. Meie riigihankeõiguse spetsialistid, advokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm analüüsisid esitatud eelnõud ning edastasid Rahandusministeeriumile enda soovitused riigihangete paremaks korraldamiseks.
Oodatud täiendused kehtivale seadusele
Meie spetsialistid pidasid väljapakutud muudatusi kokkuvõtlikult väga asjakohasteks ning tervitatavaks. Arendus ja parendusvõimalusi nägid meie advokaadid näiteks kõrvaldamise aluste puhul pakkujate õiguste paremas tagamises. Eelnõuga planeeritakse kohustada hankijaid teavitama riigihangte registri kaudu avalikkust pakkuja olulisest lepingu rikkumisest 10 päeva jooksul pärast rikkumise esinemist. Meie hinnangul on nimetatud ajaraam liiga lühike, et võimaldada ettevõtjatel analüüsida seda, mida saaks tulevikus vea esinemiseks vältida ning ka rakendada asjalikke heastamismeetmeid. Eelduslik rikkumistest teavitamise ajaraam võiks olla 30-45 päeva, et anda ka pakkujatele aega uute pakkumuste tegemisel vea olemasolu tunnistamiseks ja ka heastamismeetmete abil kõrvaldamata jätmise taotlemiseks.
Põhimõttelise muudatusena soovitame esmalt kaaluda vaidlustusmenetluse tähtaegade üldist muutmist. Nimelt on ka eelnõu koostajad seletuskirjas eelnõu p 121 juures möönnud, et vaidlustuse esitamise tähtaja lühendamine ei ole võimalik, kuivõrd kümme päeva otsusega tutvumiseks, vaidlustuse esitamise vajaduse üle otsustamiseks, suure tõenäosusega õigusabi saamiseks ning vaidlustuse kirjutamiseks ja esitamiseks on eelnõu autorite hinnangul juba niigi lühike aeg.
Meie ettepanekutega saate täies mahus tutvuda siin.
Planeeritud muudatused
Eelnõu jõustumisel loodetakse muuhulgas täpsustada, kuidas sõlmida segalepinguid ja millises riigihanke alusdokumendis tuleb seada minikonkursi hindamise kriteeriumid ja kvalifitseerimise tingimused. Lihthankemenetluses nähakse ette muudatusi pakkumuste esitamise tähtaja ning nn rahuaja kestuses. Ulatuslikumaid muudatusi saab olema ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses. Kõrvaldamise aluste kataloog täieneb vabatahtliku alusega, kui ettevõtja pole esitanud maksudeklaratsiooni ning heastamist soovitakse võimaldada ka riigihangetes, mille eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem.
Eelnõuga soovitakse ühtlustada ka ooteaeg üle ja alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes. Suuremaid täiendusi saab ka alltöövõtjate kontrollimise regulatsioon. Vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses soovitakse kehtestada kauaoodatud tähtajad riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks erimenetlustes ning otsuste vaidlustamiseks väikehangetes. Samuti muudetakse kulude jagunemise ja hüvitamise regulatsioone. Halduskohtumenetluses nähakse ette nn automaatne hankelepingu sõlmimise keeld ja võimalus hankijale taotleda hankelepingu sõlmimise lubamist ka vaidluse ajal.
Planeeritud muudatustest rääkisime lähemalt ka 6. aprillil toimunud veebiseminaril, mis on järelevaadatav siit.
