Advokaadibüroo Sorainen, Rohetiiger ja Õiguskantsleri kantselei kuulutasid välja õigustalgud, et teada saada, millised juriidilised takistused ei luba inimestel ja ettevõtetel toidu raiskamist vähendada. Sorainen viib läbi inimestelt kogutud kogemuslugude õigusanalüüsi, ettepanekud juriidiliste takistuste eemaldamiseks vahendatakse analüüsimiseks õiguskantslerile.

Mugavam ja majanduslikult mõistlikum suund

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverki sõnul on kampaania „Hoiame head toitu“ käigus tulnud välja erinevaid lugusid sellest, kuidas suuri toidukoguseid visatakse ära, sest kehtivad seadused ei toeta toiduraiskamise vähendamist selliselt, et see oleks toitlustusettevõtetele ja kauplustele mugav ning majanduslikult mõistlik.

„Olen isiklikult kokku puutunud olukorraga, kus catering keeldub seadusele viidates järele jäänud toitu mulle kaasa pakkimast,“ toob Eva Truuverk isikliku näite. „Suurem ja süstemaatilisem probleem on aga toidukauplustes, kus igapäevaselt visatakse suuri toidukoguseid prügikasti, sest toidu annetamise ajaaken ei ole kauplustele majanduslikult kasulik. Need on vaid paar näidet sellest, kui ulatuslik probleem on,“ ütles Truuverk.

Soraineni partner Karin Madisson toob veel näiteks, et paljud ettevõtted ei pruugi teada, et teatud piirmäärade raames toitu annetades ei pea nad nendelt annetustelt maksma tulumaksu. “Maksusoodustus kehtib siis, kui annetada Toidupangale, kirikutele ja teistele MTÜ-dele, kes on kantud tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja. Ka käibemaksu osas on Maksu- ja Tolliamet leidnud võimaluse sooduskohtlemiseks, kui annetataval toidul enam turuväärtust ei ole,” lisab ta.

12 000 tonni toitu jääb aastas müümata

2015. aasta Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI) uuringu järgi jääb aastas Eesti toidukauplustes maha müümata ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid. Enim jääb müümata puu- ja köögivilju (47%), seejärel liha- ja kalatooteid (18%) ning pagaritooteid (13%). Valmistoidu ja piimatoodete osakaal maha kantud toiduainete hulgas on 10% ringis.

Madissoni sõnul on õigustalgute eesmärk eelkõige mõista, mis tegelikult toiduraiskamise vältimist takistab – kas asi on seadustes, mis vajavad muutmist, või jääb asi seaduse tundmise ja rakendamise julguse taha.

“Ootame nii kogemuslugusid kui ka viiteid konkreetsetele seadustele, mis takistavad toidu raiskamist vähendada. Soovime puhastada seadusruumi ja murda müüte,” rääkis Madisson.

„Kui õigustalgute käigus tuleb välja, et tegelikult vajavad ettevõtted eelkõige seaduse tõlgendamise ja rakendamise nõu, siis tuleb mõelda, kuidas ettevõtteid selles toetada,“ lisas Truuverk.

Jaga oma kogemust!

Küsimus, mida õigustalgute käigus inimestelt ja ettevõtetelt küsitakse, on: „Millised regulatsioonid või levinud arusaamad takistavad sinul või sinu ettevõttel toidu raiskamist vältida, vähendada või toitu annetada?“

Saada vastus: oigustalgud@rohetiiger.ee
Helista 24. mail, 26. mail või 28. mail ajavahemikus kell 13.00-15.00 telefonil 640 0993.
Lisainfo Rohetiigri #Hoiatoitu lehel: rohetiiger.ee/oigustalgud

Vastuseid ootame kahe nädala jooksul kuni 31. maini. Sorainen analüüsib kokku kogutud vastused läbi. Ettepanekud juriidiliste takistuste osas vahendatakse analüüsimiseks õiguskantslerile.

Õigustalgud on üks enam kui 20 projektist, mida Sorainen toetab Shared Mission programmi raames tasuta õigus- ja maksunõuga.

Karin Madisson hoolitseb selle eest, et hea toit ei läheks raisku.