Eesti muusikaturu fookuspäev

Eesti muusikaturu fookuspäeval arutleti muuhulgas selle üle, kuidas litsentsida Eesti muusikat filmi, reklaami, telesse, videomängudesse ja avalikku ruumi; milliseid kanaleid pidi leiab artist oma publiku; kuidas jõuab kultuuri ja sporti eraraha ja kellele kuulub AI loodu autorlus.

Töötoas “Kellele kuulub tehistaibu loodud laul? AI ja autoriõigused” osalesid meie intellektuaalse omandi valdkonna eksperdid Helery Maidlas, Olivia Kranich ja Marian Moldau.

Sama palju, kui tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt on loonud muusikutele võimalusi, on see tekitanud ka küsimusi. Kas maailmakuulsa artisti häält tohib kasutada AI treeningandmetes või kes saab AI loodud teose autoriks?

Allpool on välja toodud töötoas kõlanud jutupunktid:

• Autoriõigusi puudutavaid seadusesätteid ei ole tehisintellekti kasutuselevõtuga seni muudetud – normide tõlgendamisel ja rakendamisel tuleb toetuda olemasolevale praktikale ja üldistele arusaamadele.
• Autoriõiguslikust vaatest tuleks eristada tehisintellekti abil loodud teostest (nn AI assisted human creations) ja tehisintellekti poolt loodud teoseid (nn AI generated creations).
• Eestis ja Euroopa Liidus kehtiva seadusandluse kohaselt saavad autoriõigused teosele tekkida üksnes selle loonud füüsilisel isikul, kes saab neid õigusi siis vastavalt vajadusel loovutada ja/või litsentsida. See tähendab, et AI abil loodud teostele tekib teose loonud isikul autoriõiguslik kaitse. Puhtalt AI poolt loodud teostele autoriõigusi ei teki.
• Tehisaru programme kasutades tasub otsida vastust õiguste kuuluvuse osas kasutajatingimustest. Sealsest võib ilmneda, kas inimesest kasutaja poolt programmile antud juhised ja korraldused kuuluvad ikka kasutajale endale ning kas programmi poolt loodu kuulub samuti kasutajale või hoopis programmi omanikule.
• Tehisintellekt genereerib sisu varemloodu alusel ehk seda tuleb „koolitada“ varasemate teostega. Üldjuhul kujutab see endast tehisaru treenimist suurte andmehulkadega, mida nimetatakse “teksti- ja andmekaevandamiseks” ehk data mining. Eesti õigus annab siinkohal andmekaevajatele üsna vabad käed, kuivõrd säärane andmekaeve on lubatud isegi majandusliku kasu saamise eesmärgil.
• Tehisintellekti poolt või vahendusel loodud sisu võib rikkuda kellegi kolmanda õigusi. Rikkumise eest vastutab see, kes autoriõiguseid rikkuvat teost kasutab. See tähendab, et kasutaja, kes tehisintellekti poolt või vahendusel loodud sisu mingil viisil kasutab, näiteks Spotify-s avaldab, vastutab võimaliku rikkumise eest.
• Tehnoloogia abil laulus kõlava vokaali muutmine kuulsa artisti hääle sarnaseks on üha enam levinud. EL-i õiguse kohaselt ei ole lauluhääl või stiil autoriõigusega kaitstav. On üldine põhimõte, et kaitstud objekt peab olema selgelt ja täpselt määratletav. Seetõttu on EL-i tasandil raske ette kujutada, kuidas hääl/laulustiil võiks sel viisil kaitset saada.

Tutvu fookuspäeva programmiga.