Maa-alune innovatsioon kui majanduskasvu ja julgeoleku võti
21. novembril Kultuurikatlas toimunud Eesti esimene maa-aluse innovatsiooni konverents tõi kokku tippeksperdid ja otsustajad, et arutada maa-aluse taristu võimalusi Eesti julgeoleku, kestliku arengu ja majanduskasvu edendamisel.
Konverentsil rääkis meie advokaat Sandra Mikli maapõue kasutamise õiguslikust poolest. „Maapõue reeglistik täna keskendub peamiselt maavarade kaitsele ja kasutamisele. See ei anna meile ette, kuidas seal võiks ehitada. Ühest küljest on reeglite puudumine innovatsioonile kindlasti hea, sest kui ei ole väga kitsaid raame, siis on võimalik ellu viia uuenduslikke ideid,“ rääkis advokaat. Seega hoolimata teatavatest kitsaskohtadest ei tormaks ta maapõue kasutamist liialt reguleerima.
Ühe kitsaskohana tõi Mikli välja era- ja avaliku huvi tasakaalu, mis vajaks meie õiguskorda vaadates diskussiooni. „Avaliku huvi seisukohast jääb maapõueseadus, mis on suunatud maavarade kaitsele, minu hinnangul kitsaks, kui rääkida maapõuest laiemalt selles võtmes, et me sooviks seal midagi muud teha. Ehk küsimus on, kas maapõu laiemalt on selline avalik ressurss, mille kasutamist oleks mõistlik kasvõi põhimõtete tasandil natuke rohkem reguleerida?“
Maa-aluse innovatsiooni konverentsi olulisemad järeldused tõid esile vajaduse strateegilise koostöö järele, et kasutada maapõue potentsiaali tõhusalt ja multifunktsionaalselt. Kõlama jäi mõte, et maa-alune taristu ei ole lihtsalt tehniline lahendus – see on investeering tulevikku, mis aitab tugevdada riigi vastupanuvõimet ja toetada majanduslikku sünergiat.
