2020 oli kõike muud kui tavaline aasta. Nii võite mõelda, kuidas see mõjutas meie regiooni TMT sektorit – kas sektori areng pidurdus või muutusid käimasolevad protsessid? Selles postituses annab meie TMT meeskond ülevaate viimase aasta peamistest turusuundumustest ja muutustest ning räägib lähemalt, mida võime oodata 2021. aastalt TMT sektoris.

Tehnoloogia

TMT sektor ja idufirmad on jätkuvalt ühinemis- ja ülevõtmistehingute ning erakapitali turul aktiivseimad

Pandeemia on kiirendanud ettevõtete digitaliseerimist ja investeeringuid tehnoloogiasse. Tehnoloogia-, meedia- ja telekommunikatsiooni (TMT) sektoris tehti kogu maailmas 2020. aastal kõige rohkem tehinguid. Väljaande Mergermarket statistika järgi tõusis 2020. aastal ühinemis- ja ülevõtmistehingute väärtus TMT sektoris üleilmselt 56,8% võrra (543,4 miljardilt USA dollarilt 851,8 miljardi USA dollarini).

2020. aasta paistis selgelt silma rekordiliste investeeringutega Balti idufirmadesse. Esmakordselt olid viis kümnest kõrgeima väärtusega tehingust seotud idufirmadesse investeerimise või nende omandamisega (Bolt on tabelis kahe tehinguga, lisaks Coolbet, Drops ja Skeleton Technologies). Novembris investeeriti müügijuhtimise tarkvara arendavasse Eesti idufirmasse Pipedrive summa, mis tõstis ettevõtte väärtuse 1,5 miljardi USA dollarini ning tegi sellest Eesti viienda ükssarviku. Ka Valgevenes tehti 2020. aastal märkimisväärseid tehinguid, nt müüs videomänguettevõte Wargaming oma Melsofti mobiilimängude stuudio ning Rootsi videomänguettevõte Embracer Group omandas mobiilimängude arendaja Easybrain. Vaatamata olukorrale riigis, meelitab nn hi-tech pargi regulatsioon IT-ettevõtteid Valgevenesse investeerima. Huvi pakkus ka telekommunikatsioonisektor: Turkey Wealth Fund taotles loa enamusosaluse omandamiseks Valgevene telekommunikatsioonivõrkude ettevõttes CJCS (BeST), mis on üks kolmest Valgevene mobiilsidevõrgu operaatorist ning kuulub Turkcell gruppi. Võttes arvesse TMT-sektori tähtsust kogu maailmas ning Balti idufirmade ökosüsteemi tugevust, prognoosime, et sektoris jätkub tehinguaktiivsus ka käesoleval aastal.

Ettevõtted digitaliseeruvad ja kolivad üle veebi

Digitaalsed platvormid ja tööriistad loovad uusi võimalusi ettevõtte laiendamiseks, avades uusi kanaleid, mille abil müügitulemusi kasvatada. Samas kaasneb uute ärimudelitega suure tõenäosusega kohustus täita mitmeid erinõudeid, mis seonduvad nt pilvandmetöötluse SaaS teenusepakkujate ja vahendajatega, erinevate reklaami- ja turunduseeskirjadega, küberjulgeolekuga jne. Teatud valdkonnad nagu tervisetehnoloogia, e-kaubandus, e-riik, fintech jt tõusevad lausa iseseisva sektori staatusesse. 2021. aastal jätkuvad ka digitaliseerimist soodustavad seadusandlikud algatused Baltikumis ja Valgevenes. Siit saab lugeda, millised on ettevõtte veebi üleviimisega seotud õiguslikud aspektid.

Euroopa Liit asub digitaalvaldkonda senisest enam reguleerima

Euroopa Komisjon tegi digiteenuste õigusaktide paketi ettepaneku, mille eesmärk on muuta digitaalteenuste ühtne turg turvalisemaks ning kehtestada turulolijatele õiglased mängureeglid. Ettepanekud aitavad oluliselt ajakohastada õigusakte, mis reguleerivad veebipõhiste vahendajate ehk sisule juurdepääsu üle kontrolli omavate platvormide tegevust. Samuti muudavad ettepanekud oluliselt digiteenuste pakkumise ja kasutamise reeglistikku ELis. Digiteenuste õigusaktide pakett koosneb kahest õigusaktist: digitaalturgude õigusakti eesmärk on edendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet Euroopa turul ning digitaalteenuste õigusakti keskmes on läbipaistvusmeetmeid ja tarbijakaitse.

Küberturvalisus on olulisem kui kunagi varem

Aastal 2021 sagenevad andmelekked, lunavararünnakud ja rünnakud rakendusliku riistvara vastu. Aastal 2020 oli IBMi hinnangul ainuüksi USAs andmelekete keskmine kogukahju 3,86 miljonit USA dollarit ning rünnakud rakendusliku riistvara vastu kasvasid möödunud aastaga võrreldes 2000%. Digitaliseerimine ja kaugtöö ainult kiirendavad neid suundumusi. Vastuseks kasvavale küberohule tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võrgu- ja infosüsteemide direktiivi ajakohastamiseks (NIS 2 direktiiv), et kohandada eelmine versioon praeguste vajadustega ja muuta see tulevikukindlaks. Muudatused hõlmavad ettevõtete turvanõuete tugevdamist ja riiklike ametiasutuste rangemaid järelevalvemeetmeid. Valgevene kehtestab samuti uued regulatsioonid isikuandmete ja nendega seotud vastutuse kohta (kriminaalvastutuseni välja), mis võivad oluliselt praegust lähenemisviisi muuta.

ELi piiriülese e-kaubanduse käibemaksu ajakohastamine

Alates 1. juulist 2021 jõustuvad muudatused ELi piiriülese e-kaubanduse käibemaksureeglites. Uued reeglid muudavad oluliselt B2C e-kaubanduse käibemaksu õigusraamistikku, mis hõlmab nii kaugmüüki ELis kui ka ELi imporditud kaupade kaugmüüki. Eeskirjad tagavad, et vastavalt sihtriigi põhimõttele tasutakse käibemaks liikmesriigis, kus tarne toimub.

Meedia

Digitaliseerimine hoiab meedia- ja reklaamivaldkonda valvsana

Digivahendite arenguga on suurenenud rahvusvaheliste meediakanalite mõju ning kohalikud meediakanalid peavad vaeva nägema, et pakkuda samaväärselt kõikehõlmavat ja laialdaselt kättesaadavat uudiste sisu. Mõningaid neist väljakutsetest adresseerib  ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mis reguleerib traditsioonilisi teleülekandeid, voogedastusteenuseid ja ka videojagamise platvorme ning mille eesmärk on luua kõigile sektoriosalistele õiglased turutingimused.

Balti riikides ja Valgevenes tehakse periooditi meediaettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehingud. Läti valitsus kaalub Leedu ja Eesti eeskujul riigi raadio ja televisiooni ühendamist ning reklaamiturult välja toomist.  Seega on tõenäoline, et meediavaldkonna konkurentsiküsimused jäävad endiselt päevakorda või muutuvad lähitulevikus isegi veel olulisemaks.

Sotsiaalmeediahiiud regulaatorite luubi all

Sotsiaalmeedia mõju on viimase aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud ja jätkab kasvu ka 2021. aastal. Kuigi suunamudijate ja teiste sotsiaalmeediakontode reklaamikampaaniad on juba tõmmanud meediavaldkonda reguleerivate asutuste ja tarbijakaitse tähelepanu, siis õiguslik raamistik sotsiaalmeedia ja mõjuisikute tegevuste kohta reklaamivaldkonnas on alles loomisjärgus. Täiendavad tuvastamise ja sotsiaalmeediakonto blokeerimise nõuded – viimane on päris uus praktika – võivad olla tulekul, eriti Valgevenes. Eeldame, et lähitulevikus kehtestatakse konkreetsed nõuded postituste sisule ja karistused nõuetele mittevastavuse eest.

Telekommunikatsioon

5G kasutuselevõtt kiireneb Baltikumis ja Valgevenes

Baltimaad ja Valgevene on järgmise põlvkonna 5G ühenduse teerajajad, kusjuures Läti oli üks esimesi riike maailmas, mis võttis kasutusele 5G võrgu 2019. aasta juunis.

5G võrgu kasutuselevõtt sõltub riikide reguleerivatest asutustest, kelle ülesanne on muuta täiendav sagedusressurss õigeaegselt ja prognoositavalt kättesaadavaks. Samal ajal jääb suur osa 5G sagedusribast Venemaaga kooskõlastuse puudumise tõttu kasutamata. Lisaks põhjustab olemasolev Euroopa mobiilsidevõrkudesse integreeritud tehnoloogia viivitusi 5G-le üleminekul, kuna Balti riikide valitsused püüavad keelustada teatavate kõrge riskitasemega tehnoloogiate kasutamise oma võrkudes.

Euroopa elektroonilise side seadustik aitab ühendusi luua

Euroopa elektroonilise side seadustiku (EECC) vastuvõtmisega astub Euroopa Liit elektroonilise side sektori reguleerimise uude ajastusse. Ka Balti riikides on tulemas hulk olulisi muudatusi elektroonilise side valdkonna õigusaktides.

Näiteks seadustik:

  • laiendab elektroonilise side teenuse mõistet, mis nüüdsest hõlmab ka veebipõhiseid sideteenuseid. See tähendab, et internetitelefoniteenus (VoIP) ja sõnumirakendused nagu Whatsapp, Facebook Messenger ja Skype kuuluvad nüüd samuti sideregulatsiooni alla.
  • julgustab investeerima traadita lairiba võrkudesse, kohustades ELi liikmesriike tagama, et raadiospektri kasutusõigus kehtiks vähemalt 15 aastat koos võimalusega neid pikendada;
  • tagab operaatoritele juurdepääsu tänaval paiknevatele objektidele (nt lambipostid, tänavasildid) traadita juurdepääsupunktide paigaldamiseks õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, et võimaldada investeeringuid 5G-võrkudesse, vähendades võrgu kasutuselevõtu kulusid;
  • hõlbustab uute operaatorite turule sisenemist, rakendades raadiospektri litsentside tühistamist põhimõttel „võta või jäta“ ”.

Pikendatud “Roam Like at Home” andmesiderändluse reeglid toetavad innovatsiooni

“Roam Like at Home” reeglid jõustusid 15. juunil 2017 ja Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku uue määruse vastuvõtmiseks, et pikendada veel kümne aasta võrra praeguseid reegleid, mis kehtivad 2022. aastani. Rändlus on oluline innovatsiooni ja asjade internetile (IoT) ülemineku hõlbustamiseks. Masinatevaheline side (Machine to Machine Communications, M2M) on oma olemuselt piiriülene ja rändlusel on suur roll autotööstuse, tervishoiu-, keskkonna- ja energiasektori innovatsioonis. Sarnaseid reegleid arutavad praegu ka Valgevene ja Venemaa.

Küsimuste korral võtke julgelt ühendust meie TMT spetsialistidega: