Riigikogu on teinud palju tööd ja aasta on möödunud maksumuudatuste tähe all. Seetõttu on oluline teada, mis muutub alates 2025. aastast ja kuidas see võib mõjutada teie tegevust Eestis.

Juba vastu võetud, kuid veel jõustumata muudatused

A) Tulumaks

  • Tulumaksumäär tõuseb 20%-lt 22%-le. See tõus kehtib nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele. Ettevõtte tulumaks kehtib kasumi jaotamisel. Madalam 20% tulumaksumäär kehtib maksetele, mis tehakse hiljemalt 2024. aasta detsembriks. Alates 2025. aasta jaanuarist tehtud maksed on maksustatud kõrgema 22% määraga (mis tähendab, et netomakse määr on 22/78).
  • Regulaarsete kasumijaotuste madalam 14% tulumaksumäär kaotatakse. Seni on juriidilise isiku poolt regulaarselt tehtud kasumijaotused olnud maksustatud madalama 14%-lise määraga. Kuigi residentidele ja mitteresidentidele tehtud maksetelt tuli kinni pidada täiendav 7% tulumaksu, on 14%-line tulumaksumäär olnud lõplik maks juhul, kui regulaarsed kasumijaotused tehakse juriidilistele isikutele. Algselt kehtestati madalam määr eesmärgiga soodustada kasumi jaotamist, mitte kogumist. See kaotatakse, mis tähendab, et alates 2025. aasta jaanuarist tehtud kasumijaotused on maksustatud ainult 22% määraga.
  • Krediidiasutuste avansiline tulumaksumäär tõuseb 14%-lt 18%-le. See kehtib ainult krediidiasutustele ja välismaiste krediidiasutuste Eesti filiaalidele.
  • Ettevõtluskonto tulu määr muutub olenevalt kogumispensioni maksumäärast. Üldine ettevõtlustulu maksumäär 20% kehtib ka järgmisel aastal. Kui ettevõtluskonto kasutaja on liitunud II sambaga, on ettevõtlustulu maksumäär kogumispensionimäära võrra varasemast suurem, näiteks 2% kogumismääraga jätkates 22%, tõstes määra vabatahtlikult 4% või 6% peale vastavalt kas 24% või 26%.

B) Käibemaks

  • Majutusteenustele kehtestatakse 13% käibemaks. Praegu kehtib hotellidele, Airbnb’le ja sarnastele teenustele 9% maksumäär. Kaotatakse madalaim 5% määr, mis on kehtinud teatud meediaväljaannetele. Selle kaotamisega naaseb Eesti kolme käibemaksumäära rakendamise juurde: 22% standardkäibemaksumäär, 13% käibemaksumäär majutusteenustele ja 9% käibemaksumäär raamatutele, meediaväljaannetele ja ravimitele.
  • Käibemaksuseaduses muutub uute hoonete määratlus. Varem ei määratlenud Eesti käibemaksuseadus “uut hoonet”, mis tähendas, et hoone kaotas oma uue staatuse esimesest kasutuspäevast alates. Samas käibemaksudirektiivi kohaselt võivad liikmesriigid määratleda uue hoone kui hoone, mis on vähem kui kaks aastat vana. Käibemaksuseadust on uuendatud, määrates uueks piiriks ühe aasta. Kui hoone müüakse esimese kasutusaasta jooksul, tuleb hinnale lisada käibemaks. See muudatus jõustub 1. jaanuaril 2025.

C) Mootorsõidukimaks

  • Alates 2025. aasta jaanuarist kehtestatakse Eestis registreeritud mootorsõidukitele mootorsõidukimaks, välja arvatud teatud suuremad sõidukid, millele juba kehtib erinev maks.
  • Maks kehtestatakse kahes osas: esiteks ühekordse registreerimistasuna registreerimisel ja teiseks iga-aastase mootorsõidukimaksuna, mille tasub mootorsõiduki omanik, 1. jaanuariks.
  • Iga sisepõlemismootoriga sõiduki iga-aastane mootorsõidukimaks sõltub sõidukist ja määratakse erinevate tegurite alusel (baassumma (alati 50 eurot), CO2 komponent ja kogumassi põhjal arvutatud osa).

D) Eraisikuna investeerimine

  • Novembris heaks kiidetud eelnõu loob täiendavat maksuefektiivsust investeerimisel senisest enamate finantsinstrumentide ning laiema teenusepakkujate ringi puhul.
  • Eelkõige on muudatustest kasu väikeinvestoritel, kuivõrd investeerimisega seotud kulusid ja ebaõnnestunud investeeringutest saadud kahju lubatakse edaspidi kasust maha arvata nii investeerimiskonto kasutamise kui ka n-ö tavasüsteemis investeerimise korral.
  • Maksumaksja jaoks soodsa iseloomuga muudatused jõustuvad üldises korras ja neid on kavas rakendada tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuaril algava maksustamisperioodi algusest. Lähemalt loe muutuste kohta SIIN.

Valitsuse plaanitavad muudatused – plaanid, mis tõenäoliselt jõustuvad

Julgeolekumaks. Valitsus on esitanud eelnõu, mille vastuvõtmisel maksaksid Eesti tulumaksuga maksustatavad isikud ja juriidilised isikud alates 2026. aastast 2% julgeolekumaksu. Maksubaas on sarnane tulumaksuga maksubaasile ühe väga olulise erandiga: ettevõtted peaksid maksma 2% julgeolekumaksu oma aastakasumi arvelt.

Selle tulemusena ei oleks Eesti riik, mis rakendab puhtalt edasilükatud tulumaksusüsteemi. Eriti puudutab see probleem ettevõtteid, kes teenivad raamatupidamislikku kasumit varade väärtuse suurenemisest (metsandus, kinnisvara jne) ilma pidevate rahavoogudeta.

Kasumi arvutamisel ei arvestata varasemate perioodide kahjumit (st kahjum ei kuulu edasikandmisele), kuna maksustatakse vaid aastakasumit. Kuigi konkreetseid erandeid pole veel välja kuulutatud, peaksid ettevõtted olema teadlikud võimalikest seaduse täiendustest. Organisatsioonidel on oluline järgida rangelt raamatupidamiseeskirju ja vaadata üle oma kanded, näiteks bioloogiliste varade kasv ja õiglase väärtuse arvestus.

Eeldatavasti on julgeolekumaksuga maksustatavast summast õigus maha arvata sidus- või tütarettevõtjalt (osalus või hääleõigus vähemalt 10%) saadud dividend või kasum, mis on sidus- või tütarettevõtja tasandil julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga maksustatud.

Eelnõu on praegu Riigikogus menetluses ja plaanitakse vastu võtta aasta lõpuks.