-
Meie vandeadvokaat Albert Linntam tõdes Postimehe otsesaates, et rikkumisest teavitaja kaitse seadus (504 SE) tänasel kujul tekitaks pigem probleeme juurde mitte ei lahendaks neid. ,,Sellest kujuneks uus tööriistakast konfliktides näiteks aktsionäride või töötaja ja tööandja vahel,” märkis ta. ,,Näen riski, et seda proovitakse pahatahtlikes konfliktides enda kasuks rakendada selle asemel, et avalikke huve teenida,” lisas […]
-
Riigikogus esimese lugemise läbinud rikkumisest teavitaja kaitse ehk nii-öelda lokulööja (tuntud ka kui vilepuhuja – toim) seadus, millega venitamise eest alustas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetlust, tõotab tekitada parlamendierakondade vahel abielureferendumi mastaabiga konflikti. Õiguslik kaitse tagatud Idee järgi peaksid kõik avalikud asutused ja vähemalt 50 töötajaga ettevõtted looma oma töötajate jaoks asutusesisese teavituskanali. Vabariigi valitsus […]
-
Meie eksperdid on taaskord andnud oma panuse rahvusvaheliste kaubanduslike kohtuvaidluste käsiraamatu Encyclopedia of International Commercial Litigation väljaandmisse, luues detailse ülevaate Eesti kaubanduslike kohtuvaidluste eripärade ja protseduuride kohta. Encyclopedia of International Commercial Litigation on detailne ja praktiline juhend kohtuprotseduuridest, kohalikest juriidilistest ametitest ja kohtusüsteemidest, mis on seotud rahvusvaheliste kohtuvaidlustega. Käsiraamat sisaldab üksikasjalikku ülevaadet kaubanduslike kohtupraktikate kohta […]
-
„Kui tülli minnakse, tasub ärisuhe ära lõpetada. Erinevalt abielusuhtest pole osanikevahelistes suhetes n-ö lahutuse regulatsiooni seaduses ette nähtud. Seepärast tasub osanike rollid ja ootused üksteise suhtes võimalikult detailselt ja juba osaühingu asutamise ajal lahti kirjutada osaühingu põhikirjas ja seda täiendavas osanike lepingus,“ andis osanikevahelistest lepingutest ja vaidlustest rääkivas „Soraineni sageduse“ saates nõu vandeadvokaat Triin Toom. […]
-
Osaluse müük ja osanike leping Küsimus: Kuidas kaitsta tüli eest, et osalust seljataga kolmandale osapoolele selliselt maha ei müüda, et teatatakse alles siis, kui tehing tehtud ning teisel osanikul tekib absoluutne võim sisuliselt ühehäälselt? Vastas vandeadvokaat Karin Madisson: Selle osas on kõige kindlam variant leppida kokku põhikirjas, et osa võõrandamiseks on vajalik mingi kindla tingimuse […]
