-
Järgmisel aastal on oodata üksjagu muudatusi Eesti meditsiini ja tervishoiu õigusruumis, milleks tuleb valmistuda tuleb juba praegu. Lisaks patsiendikindlustuse regulatsioonile, millest kirjutasime eelmise aasta aprillis, jõustuvad 2024. aasta alguses kunstliku viljastamise teenust puudutavad muudatused. Ka on kooskõlastamisel eelnõu, mis seaduseks saades puudutab mitmeid valdkonna õigusakte. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muudatused jõustuvad Alates 1. jaanuarist […]
-
Meie poole on korduvalt pöördutud küsimusega, kas ja millal on lubatud töötajaid jälgivate seadmete kasutamine töösuhetes. Seda näiteks olukordades, kus vajalik on töösõitude fikseerimine või juhul, kui töötaja jälgimine on vajalik seetõttu, et tegemist on üksi töötava isikuga. Näiteks rongijuhtide puhul võib olla õigustatud jälgimine, et tagada nii rongijuhtide kui ka reisijate ohutus. Küsimusi tekitab […]
-
Tervisetehnoloogia, hõlmates enda all nii ravimeid, meditsiiniseadmeid, meditsiinilisi ja kirurgilisi protseduure kui ka tervishoius kasutatavaid meetmeid haiguste ärahoidmiseks, diagnoosimiseks või raviks, peab orienteeruma ühe regulatiivsemas õigusruumis. Seejuures ei ole küsimus vaid valdkonnaspetsiifiliste nõuete täitmises – balansseerima tuleb õppida sektoriteülestes detailsetes nõudmistes.
-
Loodame, et aasta 2023 on alanud värskelt ja edukalt! Omalt poolt proovime anda lisa uutele ideedele ja indu nende teostamisele. Ravimipoliitika 2030 vastuvõtmine ja selles sõnastatud eesmärgid annavad lootust, et tervishoiu tulevikule mõeldakse. Niisamuti tehakse seda Euroopa Liidu tasandil, toetades ettevõtjate soovi kasutada innovatiivsemaid lahendusi ja paindlikemaid meetodeid.
-
Enne pühademöllu sisenemist heidame pilgu Euroopa Kohtu poolt sel sügisel tehtud otsustele, mille sisu on ühel või teisel moel seotud just tervisevaldkonnaga, iseäranis ravimitega. Kõik otsused omavad tähtsust ka siseriiklikul tasandil, andes juhiseid nii valdkonna ettevõtjatele, järelevalveorganitele kui ka lõppastmes kohtutele.
