-
Hindade peadpööritav kasv ja ebastabiilne majanduskeskkond on tänaseks loonud olukorra, kus ehitajad lahkuvad objektilt võimalike kahjunõuete kiuste, sest lepingu täitmine käib üle jõu. Tulemuseks olukord, millest ei võida ei hankija ega pakkuja – üks jääb ilma hankeobjektist, teine tööst ja tulust. Edukas pole kumbki. 10 aastat (2010—2020) suhteliselt stabiilseid hindu ja majanduskeskkonda uinutas ühelt poolt […]
-
Pärast esimese koroona-kevade algust on hankelepingu muutmine kas vääramatu jõu või olulise hindade kallinemise tõttu olnud pidevalt teemaks. Need hinnad, mida pakuti riigihankes, ei pruugi juba riigihanke lõppedeski enam turuhindadele vastata, rääkimata ajast, mil lepingut päriselt täitma hakatakse. Meedias on kajastatud mitmete hankelepingute puhul seda, et ettevõtjad on lihtsalt ehitusplatsilt ära läinud, sest esialgsete hindadega enam […]
-
„Kui varem oli Eesti maailmas tuntud digiriigi lahenduse poolest, siis täna teatakse meid eelkõige startup-riigina. Me ei tohi siiski heade tulemuste ja kuvandiga liialt rahule jääda. Peame oleme näljased ja mõtlema, kuidas oma kõrget positsiooni hoida. Startup-keskusena püüavad kaardile pääseda ka teised riigid, kes teevad oma strateegiaid ja kaardistavad kasvukohti. Maailm jõuab meile järgi“, rõhutas […]
-
Filmindus on üks neist sektoritest, kus tänu heale taustsüsteemile ja valdkonna proffe koolitavale korralikule filmikoolile on Eestil hea võimalus teenida kopsakat tulu, kuid takistuseks on puudulik rahastus. „Filmitööstus töötab kahesuunaliselt – üks suund on Eesti filmid ja nende rahastamine ning teine pool on Eesti võttekohana välismaistele filmidele. Eriti kehvas seisus on just see teine suund […]
-
„Nõukogude ajal ei olnud Eestis tsiviilelanike jaoks pommivarjendite võrgustikku, mida Eesti Vabariik oleks justkui laokile jätnud,“ kummutab Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi levinud müüdi pommivarjenditest ja sireenisüsteemist rääkivas saates „Soraineni sagedus“. „Sõjatööstuse ja strateegilise töötajaskonna majutamiseks olid pommivarjendid loodud kokku umbes 30 000-le inimesele, kuid ülejäänud elanikkonna puhul arvestati ka siis võimalike poomivarjenditena keldritega.“ Eesti saab […]
