• Eksperdid: kuidas pääseda vastutusest pankrotikuritegude eest

    Väljaanded / Norman Aas, Dr Mari Agarmaa / Äripäev

    Enese mittesüüstamise privileegi kaudu võib olla pankrotimenetluses võimalik sisuliselt välistada juhatuse liikme vastutus pankrotikuritegude ja raamatupidamisekohustuse rikkumise eest, kirjutavad meie partner Norman Aas ja vandeadvokaat Mari Agarmaa-Jentson Äripäevas avaldatud arvamusloos. Enese mittesüüstamise privileeg tähendab, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Selle olulise õigusriikliku põhimõttega seoses jõustusid 2021. aasta 1. veebruaril pankrotiseaduse muudatused, mis keelavad kasutada pankrotihaldurile võlgniku antud teavet ja dokumente tema vastu süüteomenetluses ilma viimase kirjaliku nõusolekuta. Mida see praktikas tähendab? Kas juhatuse liikme nõusoleku puudumine välistab sisuliselt tema vastu kriminaalmenetluse läbiviimise võimaluse tulevikus? Eestis registreeritud äriühing on raamatupidamiskohustuslane ja seadus kohustab ühingut dokumenteerima […]

  • Norman Aas: Eesti kohustused ICC vahistamiskäsu täitmisel

    Väljaanded / Norman Aas / ERR

    Kuigi pole eriti tõenäoline, et Eesti peaks kunagi reaalselt tegelema Venemaa või Iisraeli juhtide Rahvusvahelisele Kohtule üleandmisega, on praegust olukorda mõistlik siiski ära kasutada, et teadvustada, milliseid kohustusi on Eesti endale ICC-ga liitumisel võtnud, kirjutab meie partner Norman Aas ERR-i uudisteportaalis avaldatud arvamusloos. Viimastel aastatel Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) väljastatud vahistamiskäsud Venemaa ja Iisraeli juhtide suhtes on kaasa toonud nii Eestis kui ka maailmas laiemalt tulise debati, kas neid tuleks täita ja kas see otsus on pigem poliitiline või juriidiline. Õiglusjumalanna silmade ees on side, mis sümboliseerib, et tema käes olev mõõk lõikab sama valusalt ja võrdselt kõiki. See, et kõik […]

  • Norman Aas: maksuamet on Eesti firmajuhtide isiklikust varast nõudnud sadu tuhandeid eurosid

    Väljaanded / Norman Aas / Äripäev

    Eestis on laialdane kohtupraktika selle kohta, kus juhatuse liikmelt on maksejõuetu äriühingu maksuvõlg sisse nõutud, sest juht on rikkunud oma lojaalsus- või hoolsuskohustust, rääkis meie partner Norman Aas Äripäevale. Maksuametile on antud Eestis suuremad õigused kui tavalisele ettevõtte võlausaldajale. Kui maksuamet leiab, et firmalt pole enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda ja juhatuse liige on süüliselt sellise olukorra tekitanud, saab amet nõude suunata otse juhatuse liikme vastu. „See on Eestis üsna tavapärane. Aastas teeb maksuamet sadakond vastutusotsust ettevõtete juhatuse liikmete vastu. Kui isik pole maksuameti otsusega nõus, peab ta otsuse kohtus vaidlustama. Kui ta kaotab, tuleb tal isiklikust varast tasuda maksunõue […]

  • Norman Aas ja Steven Andrekson: Tavapärane autoriõigus hümni ei kaitse. Kus läheb piir sümboli ja vabaduse vahel?

    Väljaanded / Norman Aas, Steven Andrekson / Õhtuleht

    Meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas ning advokaat Steven Andrekson kirjutasid hiljutise Eesti hümni teotamise eest süüdimõistva kohtuotsuse valguses riigisümbolite kaitsest Õhtulehes avaldatud arvamusloos. Ükski hingelt Eesti patrioot ei kahtle meie riigi eksistentsi ning suveräänsust pühitsevate (riigi)sümbolite olulisuses. See on paljuski sisemine tunnetuslik jõud, mis paneb hümni ajaks oma pead paljastama või perekonna kokkutulekul lipumasti sinimustvalge heiskama. On igati mõistetav, et selliste oluliste sümbolite kallale minek toob kaasa paljude põhjendatud nördimuse. Hiljuti rullus avalikkuse ees lahti kohtulugu, kuidas üht YouTube’is üldsusele jagatud versiooni meie hümnist on peetud mõnitavaks. Tegu käsitleti kriminaalõiguslikult Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamisena. Nagu otsuse teinud kohtunik […]

  • Norman Aas: Kui roppude sõnadega hümni puhul tuntakse, et nüüd on kogu riik löögi all, on midagi valesti

    Väljaanded / Norman Aas / Eesti Päevaleht

    „Kas me ütleme, et kõik hümnid ongi nii pühad, et neid isegi saunalaval ei tohi valesti laulda?“ küsis meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas Eesti Päevalehele antud intervjuus, kus käsitleti hiljuti poleemikat tekitanud Eesti hümni teotamise kohtuasja süüdimõistvat otsust. Kuigi Aas pole konkreetse kohtulahendiga tutvunud, tekkis tal uudist lugedes mõte, et  kuriteokoosseis võib olla antud juhul „väga laiaks tõlgendatud“. „Kui ma mõtlen USA ülemkohtu otsustele näiteks lippude põletamise kohta, siis seal on ikkagi jäänud peale seisukoht, et riigi ametlike sümbolite kallale minek poliitilise eneseväljenduse jaoks on lubatud ning sõna- ja väljendusvabadusega kaitstud,“ ütles Aas. Vandeadvokaadi sõnul on sõnavabaduse ja kunstilise […]

  • Norman Aas: Teoreetiliselt on võimalik, et Keskerakonna juhatus vastutab Porto Franco asjas oma varaga

    Väljaanded / Norman Aas / Postimees

    „Tundub, et see on praegu poliitiliselt tugevam argument kui juriidiliselt, et keegi isiklikult peab trahvi ära maksma,“ kommenteeris meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas Postimehele võimalust, et Keskerakonna endise juhatuse liikmed peavad peavad Porto Franco kaasuse süüdimõistva otsuse tõttu rahakotiraudu paotama. Keskerakond peab kohtuotsuse järgi maksma liitkaristusena miljon eurot trahvi. Aasa sõnul on teoreetiliselt võimalik, et Keskerakonna juhatus oma varaga vastutab, kuid see eeldab omakorda uusi protsesse, et nende süüd asjas tõendada. „Üks variant on see, et erakonna juhatuse liikmed on oma kohustusi rikkunud erakonda juhtides, ja selle tõttu on piisavate korruptsioonivastaste reeglite mittekohaldamise või muuga tekitanud olukorra, et erakonnal […]

  • Norman Aas Porto Franco kaasuse pöördest: Kohut mõistavad inimesed, mitte robotid

    Väljaanded / Norman Aas / Äripäeva raadio

    „Eksimine on inimlik, seda ka kohtunike seas,“ kommenteeris meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas saates „Äripäeva arvamusliider“ ringkonnakohtu otsust, mis tühistas Porto Franco kaasuses varasema õigeksmõistva otsuse. Aasa sõnul on just selle pärast Eesti sarnaselt teistele demokraatlikele õigusriikidele ehitanud oma kohtusüsteemi üles mitmeastmelisena, et vajadusel alamates kohtuastmetes tehtud vigu kõrgemates korrigeerida. „See, et on tehtud teistsugune otsus, näitabki, et ühest küljest süsteem toimib.“ Rolli mängib siseveendumus Samas mõistab vandeadvokaat, et avalikkuse suure tähelepanu all olevates juhtumites samade tõendite põhjal risti vastupidisele järeldusele jõudmine tekitab inimestes küsimusi. Kas toimik oli erinev? Kas kohtunikud tõesti tajuvad olukorda täiesti erinevalt? Või on üks […]

  • Norman Aas: Peaprokuröri väljavahetamine looks õigusriigi kontekstis väga ohtliku pretsedendi

    Väljaanded / Norman Aas / ERR / Postimees / Terevisioon

    Hiljuti avaldas riigi peaprokurör Andres Parmas, et justiitsminister Kalle Laanet on teda mitu kuud survestanud ametist tagasi astuma. Meie partner ja endine peaprokurör Norman Aas rääkis „Aktuaalses kaameras“, et taoline survestamine on ebamõistlik ja Parmas sellele alluma ei peaks. „Pikas perspektiivis see lihtsalt toob kaasa selle, et igasugune poliitiline nii-öelda rahulolematus prokuratuuriga võib tähendada seda, et peaprokurör vahetatakse välja ja see oleks õigusriigi kontekstis väga ohtlik pretsedent,“ ütles Aas. Aasa sõnul on peaprokuröri tagandamine või väljavahetamine nii oluline otsus, et seda saab seaduse ja rahvusvaheliste standardite järgi teha vaid juhul, kui peaprokurör on selgelt rikkunud seadust või oma tegevusega sellele […]

  • Norman Aas: Konkurentsiseaduse muudatused võivad kaasa tuua olukorra, kus ka väike rikkumine viib lumepalliefektina ettevõtja maksejõuetuseni

    Väljaanded / Norman Aas / Ärileht

    Detsembris kirjutas Delfi, et Eesti ei ole siiani üle võtnud Euroopa Liidu konkurentsidirektiivi ning seetõttu tiksub iga kuu meile juurde 18 000 eurot trahvi. Kokku on seda juba kogunenud üle 600 000 euro. Delfis avaldatud arvamusloos selgitas meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas, miks ettevõtjad, juristid ja osad poliitikud sellele siiani vastu on. Aasa sõnul tooks eelnõu jõustumine praegusel kujul kaasa õiguslikku ebakindlust ning võib teatud juhtudel koosmõjus muude konkurentsiõiguse jõustamise reeglitega tuua kaasa ettevõtjate maksejõuetuse, mis halvendaks vastupidiselt eelnõu eesmärgile konkurentsiolukorda turul. „Ehitussektori eripärasid arvestades (langev turg, sõltuvus riigihangetest jne) võib selline negatiivne mõju olla reaalne,“ leidis Aas. Ta […]

  • Norman Aas: ja me Brüsseli üle kuldamegi

    Väljaanded / Norman Aas / Äripäev

    Meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas kirjutas Äripäevas avaldatud arvamusloos haldustrahvide juurutamise näitel ülekuldamisest ehk põhjendamatust ülereguleerimisest Euroopa Liidu õiguse riigisisesel ülevõtmisel. Ülekuldamine koormab riiki, ettevõtteid ja inimesi, mistõttu omab see mõiste isegi Brüsseli bürokraatlikus kõnepruugis selget negatiivset allteksti. Paljud riigid rakendavad seetõttu ranget „mitteülekuldamise“ poliitikat. Seda teeb ka Eesti, vähemalt sõnades. Tegudes see paraku nii alati ei ole, eriti kui vaadata nn ECN+ direktiivi ülevõtmist, millega soovitakse Eestis juurutada haldustrahvid. See eelnõu on tekitanud Eesti juristkonnas laialdast diskussiooni, eelkõige on vaidlusaluseks küsimuseks, kas konkurentsiõigusalaste rikkumiste karistusreeglid saab üle võtta väärteomenetluses või tuleb luua selleks meie õiguskorra jaoks uus nn […]

  • Norman Aas kiidab ametnike kastist välja mõtlemist Vene oligarhide külmutatud vara kasutusele võtmiseks

    Väljaanded / Norman Aas / Eesti Päevaleht / ERR

    Peagi jõuab valitsuse lauale seaduseelnõu, mis välisminister Margus Tsahkna sõnul loob Eestile ja pretsedendina kogu Euroopale õigusliku mehhanismi Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks Ukraina ülesehitamisel. Eesti Päevalehe artiklis kiitis meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas välisministeeriumi initsiatiivi ja kastist välja mõtlemist, ent tõi välja selle plaani õigusliku keerukuse. „Formaalselt pole siiski tegemist oligarhide vara konfiskeerimisega Ukraina kasuks, kuna seda ei võimalda praegu ei Euroopa Liidu õigus ega ka meie põhiseadus,“ ütles Aas. „Sellest takistusest on mööda saadud aga võttega, et oligarhile antakse tema vara eest vastu samas väärtuses sertifikaat, mille alusel on tal võimalus hiljem oma raha tagasi saada, kui Vene […]

  • Norman Aas: Vene numbrimärgiga autode konfiskeerimine on arvatust keerulisem

    Väljaanded / Norman Aas / Aktuaalne kaamera / ERR / Hommik! / Raadio 2 / Terevisioon

    Kolmapäeval keelas Eesti valitsus Venemaa numbrimärgiga autodel riiki sisenemise. Nüüd plaanib siseminister Lauri Läänemets astuda veel sammu kaugemale ja konfiskeerida juba Eestis olevad Vene numbrimärgiga sõidukid. ERR-i saadetes „Aktuaalne kaamera“ ja „Terevisioon“ kommenteeris selle plaani seaduslikkust ja mõistlikkust meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas. Aas rääkis „Aktuaalsele kaamerale“, et Vene numbrimärgiga sõidukite konfiskeerimine pole tegelikult nii lihtne, kui tundub, sest Eesti toll või teiste riikide ametivõimud on lubanud need sõidukid omal ajal Euroopa Liitu täiesti seaduslikult ja kui riik nüüd oma seisukohta muudab, siis on see kohtus vaieldav. Lisaks tõi Aas välja, et sanktsioonimääruse punkti eesmärgiks on vähendada Venemaa sõjamasina […]

  • Vandeadvokaadid: toimingupiirangu täpne sätestamine ongi ülikeeruline

    Väljaanded / Dr Carri Ginter, Norman Aas / Postimees

    Postimehes ilmus 20. juunil artikkel toimingupiirangu teemal, kus andsid oma kommentaari meie partnerid, vandeadvokaadid Carri Ginter ja Norman Aas. Toimingupiirangu rikkumine on üks sagedasemaid süüdistusi, mis nii riigi- kui ka kohalike omavalitsuste ametnikke korruptsioonikaasuste rägastikku segavad. Seda siis, kui õiguskaitseorganid kahtlustavad, et ametiisik on osalenud otsustusprotsessis, kus kasusaajaks on tema või temaga seotud pool. Carri Ginteri sõnul on toimingupiirangu täpne sätestamine ülikeeruline. On olnud juhtumeid, kus inimene tegi kohtus kompromissilepingu ja kuidagimoodi jõuti arusaamale, et kompromissileping on eraldi toimingupiirangu rikkumine. “Selle peale ei tulegi, et kui kohtunik lepingu heaks kiidab, võiks seal veel ka kuritegu olla,” kommenteeris Ginter. Seadus muutub […]

  • Miks on Eestil kehtiv õigusabileping terroristliku Venemaaga?

    Väljaanded / Norman Aas / Eesti Päevaleht

    Meie partner, vandeadvokaat Norman Aas kommenteeris Eesti Päevalehele kummalist olukorda, kus Riigikogu on Venemaa kuulutanud terroristlikuks riigiks, kuid Eestil on endiselt Moskva režiimiga kehtiv õigusabileping. Aasa sõnul tähendab see leping praktikas seda, et Eesti kohtud peavad Venemaa kohtuotsuseid tunnustama. Samas pole lepingupartneri kohtusüsteemi saanud juba 15 aastat usaldada. “Venemaa on Euroopa Nõukogust ja Euroopa inimõiguste kohtu süsteemist tänaseks välja visatud muu hulgas õigusriigi printsiipide täitmata jätmise tõttu,“ ütles Aas. Vandeadvokaat rääkis, et ette on tulnud ka seda, et Venemaa Eestis tehtud kohtuotsuseid ei tunnusta. Näiteks hiljuti proovis Sorainen saada Venemaad tunnustama üht Eesti kohtus tsiviilasjas langetatud otsust, kuid Venemaa ei […]

  • Norman Aas: ettevõtte juhatuse liikme lepingus võiks olla sees vastutuskindlustus

    Väljaanded / Norman Aas / Lääne-Virumaa Uudised

    Meie partner, vandeadvokaat Norman Aas rääkis Lääne-Virumaa Uudistele Eestis laialdaselt kasutusel olevast kohtupraktikast, kus ettevõtte juhatuse liikmelt nõutakse sisse äriühingu maksuvõlg, sest ta on rikkunud oma lojaalsus- või hoolsuskohustust. Aas rääkis, et maksuamet teeb aastas sadakond vastutusotsust ettevõtete juhatuse liikmete vastu. “Kui isik pole maksuameti otsusega nõus, peab ta otsuse kohtus vaidlustama. Kui ta kaotab, tuleb tal isiklikust varast tasuda maksunõue ning ka õigusabikulud. Ja need summad võivad olla väga suured – sadu tuhandeid eurosid,“ sõnas Aas. Aasa sõnul aitaks juhatuse liikmetel rahulikku und tagada juhatuse liikme vastutuskindlustus. Selline kindlustus katab vajadusel juhataja vastu esitatud nõuded ja tema õigusabi arved. […]

  • Uudised kuluhüvitiste ebaeetilisest kasutamisest pakuvad valijatele mõtlemisainet

    Väljaanded / Norman Aas / Äripäeva raadio / Raamatupidaja

    Äripäeva hommikuprogrammis rääkis meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas riigikogulaste kuluhüvitistest, mille jultunud kasutamise tõttu on nii mõnigi saadik ära teeninud rahva hukkamõistu. Aasa sõnul on avalikkuse jaoks alati küsimusi tekitanud rida, mis puudutab valijatega kohtumiste ja esindamisega seotud kulusid. “See on kindlasti see koht, kus on kõige rohkem näha Riigikogu liikmete fantaasiat ja isiklikku momenti, kuidas kogu kuluhüvitis ära kulutada”. Aasa arvates tuleks riigikogulaste kulusid mingis osas hüvitada, kuid möönab, et osad liikmed ei kasuta neid mõistlikult ega eetiliselt. Ühe lahendusena on Aasa sõnul välja pakutud esinduskulude katteks saadikutele fikseeritud summa maksmist. Aas on aga sellise lahenduse vastu, sest […]

  • Rahvakohtunike süsteem vajab reformimist

    Väljaanded / Norman Aas / ERR

    Hiljuti tekitas paljudes inimestes frustratsiooni ligi neli aastat kestnud Tallinna Sadama kohtuprotsessi algusest peale algamine ühe rahvakohtuniku haigestumise tõttu. Meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas rääkis “Terevisioonis”, et rahvakohtunikud pole Eesti ühiskonnas eriti väärtustatud, nad on alamakstud ja pigem vanemaealised inimesed. “See toobki kaasa selle protsessi, et rahvakohtunikke on võibolla vähem, nad on pigem vanemad inimesed ja kui protsess kestab viis või rohkem aastat, siis on statistiliselt väga suur tõenäosus, et mõne rahvakohtunikuga võib lihtsalt ka vanuse tõttu midagi juhtuda,” ütles Aas. Aasa arvates on rahvakohtunike institutsioonil oma väärtus, kuid tuleks kaaluda rahvakohtunike mittekaasamist kohtuasjades, mis kestavad väga kaua ja […]

  • Uute analüüside järgi on punamonumentide seadus põhiseadusega kooskõlas

    Väljaanded / Norman Aas / ERR / Postimees

    Justiitsministeerium tellis riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt hävitava hinnangu saanud punamonumentide seadusele veel kaks analüüsi, mille läbi viinud õigusbürood Sorainen ja Levin hindasid selle põhiseadusega kooskõlas olevaks. Analüüsi teinud vandeadvokaat Norman Aas märkis, et seadused ongi tavaliselt abstraktsed ning kõiki mõisteid pole võimalik lõplikult seaduses lahti kirjutada. Loe kogu artiklit ERR-i portaalist või Postimehest.

  • Norman Aas: kuidas praktikas asjad käima hakkavad, see jäi siiski lahtiseks

    Väljaanded / Norman Aas / ERR

    Riigikohtu lahend ajakirjanike andmete avaldamise eest trahvimise asjus on oluline juriidilise poole pealt, kuid kuidas ajakirjandus ja prokuratuur praktikas asju peaksid lahendama, sealt vastuseid ei saa, ütles ERR-ile endine riigi peaprokurör Norman Aas. Aasa sõnul on riigikohtu määruse näol tegu juriidiliselt olulise lahendiga ning selles vallas sai mitu olulist asja õigusselgemaks, kuid praktilise poole pealt jäi samas mitu sama olulist asja lahtiseks. Loe lähemalt ERR portaalist.

  • Kultuuriminister poleks tohtinud Kaalepit sihtasutuse nõukogu liikmeks nimetada

    Väljaanded / Norman Aas / Postimees

    Kultuuriminister Piret Hartman (SDE) tegi vea, nimetades Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu liikmeks riigikogu liikme. Advokaatide hinnangul oli otsuse allkirjastamise ajal teada, et Ruuben Kaalep on riigikogu liige ja tekib selge huvide konflikt. Hartman seletas, et tal lihtsalt jäi see märkamata. See, et minister nimetas nõukogusse ametisse parlamendi liikme, on vastuolus võimude lahususe põhimõttega, kinnitas advokaadibüroo Sorainen partner ja endine riigi peaprokurör Norman Aas. «Probleem, et riigikogu liikmed kipuvad täitevvõimu kontrolli all olevatesse nõukogudesse, on sama vana kui Eesti Vabariigi põhiseadus,» lausus Aas. Loe kogu artiklit Postimehest.

  • Norman Aas: Erakondade rahastuse järelevalve on kinni 2014. aastas

    Väljaanded / Norman Aas / Postimees

    Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu on oluline samm erakondade rahastamise järelevalve tõhususe suurendamisel ja sellega tuleb edasi liikuda. Kinni 2014. aastas Tänu kümme aastat tagasi loodud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) ja selle teatud mõttes isegi ootusi ületanud tegevusele on erakondade rahastamise järelevalve võrreldes varasemaga olulisel parem. Sellegi poolest näeme, et erakondade ja võimuinstitutsioonide usalduskrediit võiks paraneda. Loe kogu artiklit Postimehest.

  • Jõks, Aas ja Evestus: kontrollikoja liige ei ole poliitiline ametikoht

    Väljaanded / Allar Jõks, Norman Aas / ERR

    Endine õiguskantsler Allar Jõks, endine riigi peaprokurör Norman Aas ja endine prokurör Steven Hristo Evestus kritiseerisid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (RE) Euroopa kontrollikoja liikmekandidaadiks esitamise protsessi ning tõdesid, et peaministri väide, et kontrollikoja liige on poliitiline ametikoht, ei pea paika. “Ma ei nõustu peaministriga, et kontrollikoja kandidaat on poliitiline ametikoht, mis lepitakse kokku täpselt samamoodi nagu ministrid,” kommenteeris vandeadvokaat Allar Jõks. Jõksi sõnul tuleb eristada poliitilist ametikohta ja poliitilist nimetamisprotsessi. [– – –] Loe edasi ERR portaalist.

  • Eksperdid peavad ajakirjanike trahvivaidluse riigikohtusse jõudmist positiivseks

    Väljaanded / Norman Aas / ERR

    Eesti Ekspressile ja väljaande kahele ajakirjanikule trahvide määramise vaidluse jõudmine riigikohtusse on oluline pretsedent, sest üle 25 aasta jõus olnud seadusesätet pole kõrgemas kohtus sellisel kujul varem arutatud, ütles meie partner ja endine riigi peaprokurör Norman Aas ERRile. Pretsedenti loov vaidlus Meie partner Norman Aas ütles ERRile, et professionaalse juristina on tal hea meel, et prokuratuur otsuse vaidlustas, sest Eesti õiguskorras, eriti kriminaalmenetluses, on pretsedendi tähtsus eelkõige riigikohtu lahenditel. “Ainuüksi fakt, et riigikohus seda teemat arutab, on kindlasti Eestis õiguslikult ja ajakirjandusvabaduse ning kriminaalmenetluse kontekstis väga oluline pretsedent,” lausus ta. “Seadusesäte on ju olnud jõus pea 20 aastat, aga sellisel […]

  • IIZI ja Soraineni seminar: kuidas töötab juhatuse liikme vastutuskindlustus?

    Väljaanded / Norman Aas

    Korraldasime koos IIZI Kindlustusmaakler AS-ga juhatuse liikme vastutuskindlustuse (D&O) seminari. Esinesid Soraineni partner ja vandeadvokaat Norman Aas, Soraineni Leedu kontori advokaat Indrė Pelėdaitė, Lloyds’i Coverholder’i Polarise tegevjuht ja D&O kindlustaja Peter Schlamberger ning IIZI kindlustusmaakler Helen Evert. Norman Aas: millised probleemid võivad juhatuse liiget tabada? Seminari sissejuhatuseks rääkis Soraineni partner ja vandeadvokaat Norman Aas äriühingu asutamise ja juhtimisega seotud riskidest. Probleemid tulenevad tihti sellest, et seaduse ja äritegevuse vaatest on juhatuse liikmel palju kohustusi. Kindlustus võib olla oluline vahend probleemidega toime tulemiseks. „Vaidlus käib tavaliselt selle üle, kas juhatuse liige käitus kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega. Tõendamiskoormus on ühingul, kes peab […]

  • Norman Aas: tavaseaduste vaates on ajakirjanike karistamine üllatav

    Väljaanded / Norman Aas / ERR

    Meie partner Norman Aas kommenteeris ERRile, et tavaseaduste vaates on tema jaoks Eesti Ekspressi ajakirjanike karistamine üllatav, sest ta on elanud nii riigi peaprokuröri ametis kui ka pärast seda arusaamas, et kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 214 ei võimalda trahvida ajakirjanikke. Kriminaalmenetluse andmete avaldamise juures mängivad põhirolli kolm huvi. Esiteks avalikkuse huvid: demokraatia toimimise eelduseks on avalikkuse võimalikult hea informeeritus kõikidest ühiskonna jaoks olulistest sündmusest ja protsessidest, sh kuritegudest ja kriminaalmenetlustest. Teiseks kriminaalmenetluse huvid, ehk kuritegude väljaselgitamine ja õiglane kohtupidamine. Ja kolmandaks menetlusega seotud isikute huvid: üldjuhul eelistavad inimesed kriminaalmenetlusega seoses privaatsust, pole aga välistatud, et mõni näeb sellises olukorras võimalust endale […]

  • Norman Aas: ühiskondlikku vaenu on raske mõõta

    Väljaanded / Norman Aas / Postimees

    Meie partner Norman Aas külastas Tallinna Ülikooli ja Postimehe veebisaadet “Ekspert eetris”, et rääkida vaenukõne reguleerimisest. Teema on saanud kõlapinda hiljuti parlamendis vastu võetud vaenusümbolite eelnõu tõttu. Saade otsis vastust küsimusele: “Milline on sõnapommide ehk vaenukõne mõju, mis valinguna meie avalikku inforuumi uputama kipub?” Juttu tuli sõnavabaduse ja vaenukõne piirist, vaenukõne tagajärgede mõõtmisest ja mõõtmatusest. Samuti probleemidest, mida vaenukõne reguleerimine kaasa võib tuua. Aas ütles saates, et vaenu on raske mõõta. “Väga raske on tõendada seda, et kui palju mingi sõnavõtt suurendas ühiskonnas kellegi vaenamist. Puudub vastav metoodika. Rahvahääletusel vastavad ühed üht- ja teised teistmoodi, tunnetades olukorda erinevalt. Lisaks on […]

  • Norman Aas: valitsus lahendas vaenulike sümbolite eelnõu liiga laialt

    Väljaanded / Norman Aas / ERR / Vikerraadio

    Valitsuse algatas neljapäeval 31. märtsil eelnõu, mis astub vastu agressiooni toetavatele sümbolitele, agressiooni õigustamisele ja toetamisele. Samal teemal saadetud pressiteade ütleb, et eelnõu muudaks ka vaenu õhutamise süüteokoosseisu nii, et väärteo eest saab edaspidi inimese vastutusele võtta ka siis, kui vaenu õhutamisega ei kaasne tagajärge nagu oht inimese elule, tervisele või varale. Meie vandeadvokaat Norman Aas märkis usutluses Vikerraadiole, et agressiooni sümbolite kasutamise piiramise eelnõu on sõnastatud liiga laialt, mis lisab provokatsioonide võimalusi ja teeb politsei töö keeruliseks. Aas märkis, et valitsuse koostatud eelnõu muudab vaenu õhutamise paragrahvi, kaotades praegu nõutavad tagajärjed. Näitena oli saates juttu Venemaa poolt Ukraina sõjas oma tehnikal kasutatavast Z-märgist, […]

  • Küsimused ja vastused: osanike leping, osaluse müük ja osanike vaidlused

    Väljaanded / Triin Toom, Karin Madisson, Albert Linntam, Norman Aas, Marcus Niin, Polina Tšernjak, Kati Rohtla

    Osaluse müük ja osanike leping Küsimus: Kuidas kaitsta tüli eest, et osalust seljataga kolmandale osapoolele selliselt maha ei müüda, et teatatakse alles siis, kui tehing tehtud ning teisel osanikul tekib absoluutne võim sisuliselt ühehäälselt? Vastas vandeadvokaat Karin Madisson: Selle osas on kõige kindlam variant leppida kokku põhikirjas, et osa võõrandamiseks on vajalik mingi kindla tingimuse täitmine. Juhul kui see on põhikirjas, siis ei tohiks notar teha tehingut ilma selle tingimuse täitmiseta. Seadus ütleb, et selliseks tingimuseks võiks olla eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike nõusolek, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Palun vaadake Äriseadustik § 149 ja eriti […]

  • Norman Aas „Vikerhommikus“: seaduse silmis on õigeksmõistev otsus piisav kompensatsioon

    Väljaanded / Norman Aas / ERR / Vikerraadio

    Õigeksmõistev kohtuotsus ei too Eesti kohtupraktikas enamasti kaasa õigeksmõistetu advokaadikulude hüvitamist täies mahus, rääkis Aivar Mäe juhtumit kommenteerides Vikerraadio hommikuprogrammis meie partner ja endine peaprokurör Norman Aas. Saatejuht Märt Treier uuris, millisele moraalsele või rahalisele hüvitisele on lootust kohtus võitnud, ent avalikkuses kõvasti pihta saanud inimestel. Nimelt otsustas kohus Aivar Mäele hüvitada kaitsjatasudena 9231,60 eurot taotletud 14 699,40 euro asemel. „Õiguslikus vaates on asi lihtne,“ kommenteeris Aas. „Õigeksmõistev otsus loetakse ise piisavaks kompensatsiooniks. Hüvitatakse advokaadikulud, sageli isegi mitte täies ulatuses.“ „Moraalse kahju eest kompensatsiooni nõudmist riigilt ei ole antud juhul alust. Kui isik tunneb, et keegi, näiteks meedia, on läinud […]

  • Norman Aas kommenteerib mälukaotusi kohtupingis

    Väljaanded / Norman Aas / Äripäev

    Meie partner Norman Aas selgitas endise riigiprokurörina Äripäevale olukorda, mil tunnistaja väidab end mingeid asjaolusid mitte mäletavat. Kiirlaenuäri MiniCredit pankrotiasjas esile kerkinud tunnistajate mäluprobleeme on Aasa sõnul keeruline kontrollida, kuigi mõningaid  võimalusi selleks on. Aas tõdeb Äripäevale, et tunnistajad võivad olla korraga väga väärtuslikud tõendiallikad, aga ka kõige ebausaldusväärsemad. Loe lähemalt Äripäevast.

  • Välisinvesteeringutele hakatakse julgeoleku kaalutlustel tegema taustakontrolli

    Väljaanded / Sandra Mikli, Paul Künnap, Andra Grünberg, Norman Aas

    Meie advokaadid Sandra Mikli, Paul Künnap, Andra Grürnberg ja Norman Aas aitasid koostada  „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamist“. Analüüs tehti koostöös Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega. Uuring annab olulise sisendi planeeritavasse välisinvesteeringute usaldusvääruse seadusesse. Atraktiivne sihtriik välisinvestoritele vs oht riigi julgeolekule Ühest küljest soovime riigina olla atraktiivne sihtkoht välisinvestoritele, kuid teisalt tuleb arvestada julgeoleku kaalutlustega – Eesti riigi ees seisab ülesanne leida nende kahe huvi vahel mõistlik tasakaal. Eesti peab koostöös teiste liikmesriikidega rakendama välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanismi. Vaatamata maailma mastaabis väikesele majandusele, on Eestisse suunatud võrdlemisi suures koguses otseseid välisinvesteeringuid (OVI). Teisisõnu on SKP järgi arvestades Eesti populaarne OVI-de sihtriik. […]

  • Vaenukõne ja sõnavabadus

    Väljaanded / Norman Aas / Edasi

    Sõnavabadusest ja vaenukõnest rääkides tuleb alustada sõnast ja selle jõust, kirjutab meie partner Norman Aas portaalis Edasi. ,,Kuidas sõna jõudu mõõta? Teatud vaimsed õpetused seavad sõna energia tugevuselt füüsilise energia ja mõtteenergia vahele. Tegelikud sarnaselt näeb seda ka õigus. Karistatavad on vaid füüsilised teod, mõtteroimad mitte. Sõnadega on aga asi keerulisem, on need ju mõnes mõttes sillaks inimese sise- ja välismaailma vahel. Kui sõnad toovad kaasa negatiivseid tagajärgi välismaailmas, suhtub õigus nendesse kui füüsilistesse tegudesse. Kui sõnade mõju ulatub aga vaid teiste inimeste sisemaailmani, satub õigus enda jaoks ebakindlale pinnale,” kirjutab Norman. Vaata lähemalt.

  • Kohtumõistmine olgu võimaluse korral avalik

    Väljaanded / Norman Aas / Eesti Päevaleht

    Kohtumõistmise avalikkus on üks oluline nurgakivi teiste seas, millel rajaneb kohtuvõimu legitiimsus kohut mõista. Paradoksaalselt on probleem selles, et kuigi kohtud mõistavad iga päev Eesti vabariigi nimel inimeste üle kohut, on nende side kõrgeima riigivõimu kandjaga ehk rahvaga kõige nõrgem. Vähemalt teiste võimuharudega võrreldes, kirjutab meie partner Norman Aas Eesti Päevalehe arvamuskülgedel. ”Rahvas saab iga nelja aasta tagant vahetada parlamenti, kes vahetab valitsusi. Ent rahva rahulolematust kohtuvõimuga pole võimalik nii otseselt suunata. Eluks ajaks ametisse nimetatud kohtunikke seob üksnes seadus, mille ülim tõlgendamine on nende enda pädevuses. Kes kontrollib kontrollijaid,” küsib Norman. ,,Iga kohtusüsteemi enda huvides avalikkusele seatud piirang õõnestab […]

  • Korruptsioonivastane kord tõstab ettevõtte hinda

    Väljaanded / Norman Aas, Mario Sõrm, Iris Magnus / Äripäev / Äripäeva raadio / Soraineni sagedus

    „Parim korruptsioonivastane meetod on läbipaistvuse tagamine. Tõhusaim ennetustöö on korruptsioonivastaste põhimõtete kehtestamine ja järgimine, kuid sageli mõeldakse sellele alles siis, kui on juba hilja,“ annab nõu Soraineni partner, varem nii riigi peaprokuröri kui ka justiitsministeeriumi kantslerina töötanud Norman Aas.   Kui ehitusmees tööriistaga koju läheb, siis sedalaadi kuritarvitused tulevad reeglina kiiresti välja ja ka kahju pole ettevõtte jaoks tavaliselt väga suur. Kui aga raamatupidaja mitmete aasate jooksul kokku miljoneid omanike tagant varastab, on seda avastada keeruline ja tagajärg ettevõtte jaoks hoopis tõsisem. Ettevõtted on kasvanud tänapäeval nii suureks ja võimsaks, et korruptsioon nt suures rahvusvahelises ettevõttes võib mõjutada ühiskonda rohkemgi […]

  • Norman Aas politsei õigustest

    Väljaanded / Norman Aas / KUKU raadio

    Meie nõunik Norman Aas rääkis Kuku raadio saates ,,Vox populi” lähemalt politsei õigustest, selgitades muuhulgas, kuivõrd on politseile seaduste alusel otsustusõigust antud piirangute kehtestamisel. Kuigi alkoholimüügi piiramise küsimus on kerkinud COVID-19 kriisi raames, on erinevaid õiguseid, kuidas riigiasutused saavad inimeste õigusi piirata mitmeid ning võimalus alkoholimüüki piirata oli seaduses olemas juba enne kriisi, selgitas Norman. Kuula lähemalt

  • Politsei liigse jõukasutusega Eestis muret ei ole

    Väljaanded / Norman Aas / Vikerraadio

    Äsjane Riigikohtu otsus aitas konkreetse kaasuse varal selgitada, kust läheb piir politsei põhjendatud ja põhjendamata jõukasutuse vahel. Kas ja millise laiema järelduse saab protestide ajastul kohtuotsusest teha, rääkis Vikerraadios meie nõunik, vandeadvokaat ja endine peaprokurör Norman Aas. Kuula lähemalt Vikerraadiost.

  • Korruptsiooniriskid tervishoius: arst mitmes rollis

    Väljaanded / Norman Aas / Meditsiiniuudised

    Meie nõunik, vandeadvokaat Norman Aas tõdeb, et arst võib ühe vastuvõtu ajal olla nii ametiisik kui ka lihtne tervishoiutöötaja, olenevalt sellest, mida ta parasjagu teeb. Korruptsioonivastase seaduse mõttes on mõistetel „ametnik“ ja „ametiisik“ suur vahe. Ametnik on minister, ravimiameti juht, ministeeriumi nõunik, kellele kehtib avaliku teenistuse seadus, neil pole töölepingut. Neile kehtivad eri piirangud. Loe lähemalt

  • Norman Aas ja Illimar Pärnamägi: vajalik seadusemuudatus eriolukorrast väljumiseks

    Väljaanded / Illimar Pärnamägi, Norman Aas / ERR

    Eriolukorra tervikuna lõpetamine tekitab küsimuse, kas ilma selleta ikka õnnestub tõhus võitlus viiruse vastu. Hiljutised nn kobarseaduse muudatused tagavad muu riigielu toimimise ka eriolukorras. Tulemuseks on “taustal tiksuv” eriolukord, kirjutavad Norman Aas ja Illimar Pärnamägi. Eriolukorraga ahelreaktsioonina kaasnenud praktiliste ja juriidiliste küsimuste lahendamiseks võeti riigikogus vastu nn kobareelnõuna muudatuste pakett (170 SE). Need muudatused olid vajalikud riigielu jätkumiseks eriolukorras, samal ajal ei piisa neist, et eriolukorrast probleemideta väljuda. Loe kogu err.ee lehel ilmunud artiklit siit.

  • Kobareelnõu muudatused ei tähenda, et pankrotiohus ettevõttes saaks karistamatult tegutseda

    Väljaanded / Norman Aas / Ärileht

    Kui ettevõtet ähvardab pankrot, ei tohi juhatus hakata eelistama enda ja ettevõtte huve teistele – endale viimasel hetkel tummisema pudru keetmine on ebaseaduslik ka eriolukorras, kirjutab meie nõunik Norman Aas Ärilehes. Esmaspäeval, 20. aprillil, võetakse ilmselt vastu palju vastukaja tekitanud kobareelnõu. Eelnõuga muudetakse 34 seadust ja lisaks avalike teenuste reguleerimisele kriisi ajal toob see kaasa muudatusi ka ettevõtjatele ja tavainimestele. Üks olulisemaid muudatusi on see, et eelnõuga soovitakse muuta pankrotiseadust ja lükata edasi äriühingu juhatuse kohustust esitada püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Eelnõu esialgne versioon nägi ette, et ka võlausaldajad poleks saanud eriolukorra ajal ja selle järgneva kahe kuu jooksul pankrotiavaldusi […]

  • Aega võttis, aga Tallinn on võitluses korruptsiooniga õppust võtnud

    Väljaanded / Norman Aas / Äripäev / Äripäeva raadio

    Tallinn pole enam defineerinud, et on lahti haakinud õigussüsteemist, ning pigem ollakse valmis koostööks võitluses korruptsiooni vastu, rääkis endine peaprokurör ja meie nõunik Norman Aas esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Loe pikemalt Äripäeva veebist.

  • Hüvitist tuleb jagada õiglaselt

    Väljaanded / Norman Aas / Äripäev

    Eriolukorras intensiivsetele piirangutele allutatud, käibe ja kliendid kaotanud ettevõtete toetamine vajab erimeedet – sellist lähenemist toetab ka seaduse mõte ja kohtupraktika, kirjutab endine peaprokurör, meie nõunik Norman Aas Äripäevas. Loe pikemalt Äripäeva veebist.

  • Meditsiinikorruptsiooni 3 riski

    Väljaanded / Norman Aas, Lise-Lotte Lääne / Meditsiiniuudised

    Meie vandeadvokaadid Norman Aas ja Lise-Lotte Lääne vastasid Meditsiiniuudiste portaalis küsimustele arstide ja teiste tervishoiusektoris osalevate inimeste korruptsiooniriskidest, mida täna arutab ka riigikogu. Laias laastus saab riskid jagada kolmeks, tõdevad nad. Vaata lähemalt. 7. mail korraldavad Lise-Lotte ja Norman samal teemal Äripäeva Akadeemias koolituse – rohkem infot.  

  • Norman Aas: Kuidas teada, kas juht hakkab petma?

    Väljaanded / Norman Aas / Äripäeva raadio

    Miks tasub ettevõtte omanikul olla valvas, kui majandus kasvab, ja millised riskid tekivad, kui ettevõtte omanik taandub aktiivsest juhtimisest? Nendele küsimustele vastab Äripäeva raadio hommikuprogrammis meie nõunik, vandeadvokaat Norman Aas, kes selgitab viimaste vaidluste näitel, milles seisnevad võimalikud juhtivtöötajate kuritarvitused ja kuidas ettevõtete omanikud saavad taolisi riske maandada. Kuula saadet.

  • Norman Aas: Savisaare protsess peaks lahenema aastaga

    Väljaanded / Norman Aas / Postimees

    Meie nõunik Norman Aas arutles täna Postimehega Savisaare protsessi eripäradest ja mõjust ühiskonnale. Vaata täpsemalt.

  • Reporteritund. Eesti õigussüsteem

    Väljaanded / Norman Aas / Vikerraadio

    Meie nõunik Norman Aas rääkis neljapäevases ”Reporteritunnis” kokkuleppemenetlusest ja oportuniteedist ning nende käigus mõistetud karistuste ja süü seostest ning avaliku kohtupidamise vajalikkusest. Kuula saadet.

  • Norman Aas: Õigusest ja halastusest

    Väljaanded / Norman Aas / Edasi

    Mary Krossi juhtum räägib palju. Esiteks räägib ta muidugi Mary Krossi kohta, teiseks õigussüsteemi kohta. Aga ta räägib palju ka kõigi meie kohta, kes sellest kaasusest räägivad, kirjutab meie nõunik Norman Aas Edasi portaalis. Vaata täpsemalt.

  • Norman Aas, Kelli Eilart: Juriidilise isiku süü välistamine karistusseadustiku § 371 alusel

    Väljaanded / Norman Aas, Kelli Eilart / Juridica

    Värskes Juridica numbris analüüsivad meie nõunik Norman Aas ja advokaat Kelli Eilart ühte olulist aspekti juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse regulatsioonis, täpsemalt karistusseadustiku (KarS) § 371 („Juriidilise isiku süü puudumine“) rakendusala. Vaatamata sellele, et säte jõustus juba 1. jaanuaril 2015, ei ole Eesti kohtud rohkem kui nelja aasta jooksul seda normi kordagi kohaldanud. See tõstatab paratamatult küsimuse, kas antud sättel puudub rakendusala, on see liiga väike (mistõttu taolise kaasused ongi väga erandlikud) või on sätte tõlgendamisel mindud liiga kitsale rajale? Tutvu artikliga.

  • Norman Aas: kuidas teha riigi peaprokurör sõltumatuks poliitilistest muutustest?

    Väljaanded / Norman Aas / Postimees

    Riigi peaprokuröri ametiaeg peaks olema kas tähtajatu või suhteliselt pikk ilma tagasinimetamise võimaluseta, kirjutab endine riigi peaprokurör Norman Aas. Viimasel ajal on taas tekkinud intensiivne arutelu prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse üle, eelkõige seoses riigi peaprokuröri võimaliku teise ametiajaga. Ajuti lähevad need vaidlused küllalt tuliseks ning lisaks rikkalikule meediakajastusele tõuseb prokuratuur otseselt poliitiliste debattide objektiks. Osaliselt on need päädinud näiteks praeguse valitsuse koalitsioonilepingus toodud nõudega riigikogu erikomisjoni parlamentaarse järelevalve teostajaks prokuratuuri üle. Ei ole midagi uut päikese all. Kõik sarnane toimus kümmekond aastata tagasi, kui arutelude all oli minu teistkordne nimetamine riigi peaprokuröriks. Näiteks 2010. aasta kevadel algatas toonase Rahvaliidu fraktsioon […]

  • Tunne kolli – altkäemaks ja kingitused

    Väljaanded / Norman Aas, Liisa-Maria Puur, Merika Nimmo / Äripäev

    Korruptsiooniriskid peituvad nii avalikus kui ka erasektoris ning korruptsiooni on alati soodsam ennetada kui tegeleda selle tagajärgedega, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Norman Aas ja Merika Nimmo ning juristi abi Liisa-Maria Puur. Korruptsioon kahjustab ausat konkurentsi, tõstab turuhindu ja põhjustab usalduse kaotamist, õõnestades seega demokraatliku ühiskonna alustalasid ning pidurdades majandusarengut. Erasektoris sööb korruptsioon tihti ära meeskonna palgad ja närib omaniku kasumit. Ometi pööratakse erasektoris korruptsioonile eelkõige tähelepanu alles siis, kui maja juba põleb. Erasektor on korruptiivseim Peamiselt nähakse erasektorit korruptsiooniahelas “pakkujana”, kes annab näiteks ametnikule meelehead riigihanke võitmiseks. Samas on ekslik arvata, et korruptsioon eraettevõtluses seisneb vaid ametnikele altkäemaksu andmises. Maailmamastaabis […]

  • Norman Aas: Tallinn saab olla teistele omavalitsustele korruptsioonitõrjes eeskujuks

    Väljaanded / Norman Aas, Dr Carri Ginter / Pealinn

    Maineka Soraineni advokaadibüroo juristid ja Tallinna linnapea Taavi Aas märkisid eelmisel nädalal korruptsiooniennetuse uut kava tutvustades, et Tallinnal on võimalus teistele omavalitsustele eeskuju näidata, kui tehakse ära rohkem, kui korruptsioonivastane seadus otseselt nõuab. Soraineni büroo vandeadvokaadid, kes olid Tallinna linnavalitsuse tellimusel pikalt uurinud korruptsiooniohtlikke kohti linna valitsemisel, ei leidnud suuremaid puudujääke. Korruptsioonivastase seaduse silmis on kõik korras. Küll möönsid tippjuristid tuntud tõde, et kõike, eriti suuri süsteeme nagu linnavalitsemine, annab alati läbipaistvamaks muuta. Kuigi kõigi korruptsiooniriskide maandamine on paljuski illusoorne eesmärk, annab raeasutusi veelgi tõhusamalt korruptsioonikindlaks muuta, leidsid nad. Erilisi üllatusi ei ilmnenud Eelmise aasta mais pandi Tallinna linnavalitsuses kokku […]

Soovid meie uudiskirju?

Registreeru

Otsi väljaandeid

Ava filtrid Soovid meie uudiskirju?

Ärivaldkond

Õigusvaldkond

Riik

Kuupäev

Kuupäev

Jaan
Veebr
Märts
Apr
Mai
Juuni
Juuli
Aug
Sept
Okt
Nov
Dets
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030