Sorainen
Palun proovi teisi filtreid
Vaatamata väikeaktsionäride kaitset puudutavale avalikule diskussioonile, kohtupraktika arengule ja käimasolevale ühinguõiguse reformile, on selge, et seadusega kõiki ärisuhteid lahendada ei saa. Olukorrad on enamasti erinevad ja nõuavad individuaalseid lahendusi. Riskantne on investeerida, ilma et oleks kokku lepitud äri arendamise, juhtimise ja kasumi jagamise põhimõtetes ning fikseeritud, mis saab siis, kui koostöö enam ei suju. Hea […]
Eestis paistab valitsevat arusaam, et hea seadus on see, mille tegelik kasusaaja on üks või teine riigiasutus, kirjutab endine justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna teenistuja Illimar Pärnamägi. Peaaegu kõik erakonnad on valimisprogrammides lubanud vähendada üleliigset seadusloomet ja halduskoormust. Siin väljendub kas lihtsameelne või silmakirjalik hoiak, sest valimiste järel sulavad need lubadused kui aprillikuine lumi. Olen kümmekonna aasta […]
Karistusseadustiku vaenu õhutamise säte vajaks muutmist ning karistuste karmimaks muutmist, leiab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent Carri Ginter. «Meil on seadustes olemas nüanssides probleemid – ehk siis vihakuritegude puhul võiks olla karistus rangem ja ohu definitsioon leebem. Kui keegi paneb välja üleskutse maksta 1000 eurot selle eest, et te toote mulle laipu, siis see inimene peaks aru […]
Olen kümne aasta jooksul justiitsministeeriumis hea õiguspoliitika eest seistes näinud, kuidas seadusandja seab üldsõnalised riiklikud huvid nagu julgeolek, rahvatervis, avalik huvi, kultuur jms pikemalt mõtlemata kõrgemale täna reaalselt elavate inimeste põhiõigustest. Üheks taoliseks riiklikuks huviks on muinsuskaitse. On iseenesest mõistetav, et möödunud aegade saavutuste esteetilisi vilju peab saama nautida ka täna. Samas rajaneb tänaseni Eestis […]
In diesem Buch werden die Möglichkeiten und Grenzen der Rezeption des Wehrhaftigkeitsprinzips im Rechtsvergleich mit der Rechtsordnung der Republik Estland erörtert. Das Grundgesetz der Bundesrepublik Deutschland gilt in der Rechtsvergleichung als wichtige Referenz einer wehrhaften Rechtsordnung. Über den Autor Illimar Pärnamägi war 2008–2019 Bediensteter am Justizministerium der Republik Estland (Abteilung für Rechtspolitik, Geschäftsbereich für Öffentliches […]
