Sorainen
Palun proovi teisi filtreid
Kokkuvõte Käesolev artikkel võtab vaatluse alla preventiivse ja repressiivse riikliku sekkumise eristamise praktilise külje. Esimesel juhul toimub sekkumine preventiivsetel kaalutustel ohtude tõrjumiseks (ohutõrjeõiguslik sekkumine) ning teisel juhul repressiivsetel kaalutlustel ehk karistamise eesmärgil (süüteomenetluslik sekkumine). Kuivõrd ohutõrjelist sekkumist reguleerib korrakaitseseadus (koos arvukate teiste seadustega) ning süüteomenetluslikku sekkumist kriminaalmenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadustik, võib faktiliselt üks ja […]
Head kliendid ja koostööpartnerid 2018. aasta lõpul kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks käibemaksusüsteemi muutmise „kiirlahendused“ – ajutised meetmed, mis peaksid aitama lahendada EL liikmesriikide vahelise kaubavahetusega kaasnevaid probleeme. Ettevõtjad peavad oma tegevused 2019. aasta jooksul uute, 1. jaanuaril 2020 jõustuvate reeglitega kooskõlla viima – Eesti peab selleks kuupäevaks uued reeglid käibemaksuseadusesse üle võtma. Uudiskirjas toome […]
Vaatamata väikeaktsionäride kaitset puudutavale avalikule diskussioonile, kohtupraktika arengule ja käimasolevale ühinguõiguse reformile, on selge, et seadusega kõiki ärisuhteid lahendada ei saa. Olukorrad on enamasti erinevad ja nõuavad individuaalseid lahendusi. Riskantne on investeerida, ilma et oleks kokku lepitud äri arendamise, juhtimise ja kasumi jagamise põhimõtetes ning fikseeritud, mis saab siis, kui koostöö enam ei suju. Hea […]
Eestis paistab valitsevat arusaam, et hea seadus on see, mille tegelik kasusaaja on üks või teine riigiasutus, kirjutab endine justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna teenistuja Illimar Pärnamägi. Peaaegu kõik erakonnad on valimisprogrammides lubanud vähendada üleliigset seadusloomet ja halduskoormust. Siin väljendub kas lihtsameelne või silmakirjalik hoiak, sest valimiste järel sulavad need lubadused kui aprillikuine lumi. Olen kümmekonna aasta […]
Karistusseadustiku vaenu õhutamise säte vajaks muutmist ning karistuste karmimaks muutmist, leiab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent Carri Ginter. «Meil on seadustes olemas nüanssides probleemid – ehk siis vihakuritegude puhul võiks olla karistus rangem ja ohu definitsioon leebem. Kui keegi paneb välja üleskutse maksta 1000 eurot selle eest, et te toote mulle laipu, siis see inimene peaks aru […]
