-
Head kliendid ja koostööpartnerid 2018. aasta lõpul kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks käibemaksusüsteemi muutmise „kiirlahendused“ – ajutised meetmed, mis peaksid aitama lahendada EL liikmesriikide vahelise kaubavahetusega kaasnevaid probleeme. Ettevõtjad peavad oma tegevused 2019. aasta jooksul uute, 1. jaanuaril 2020 jõustuvate reeglitega kooskõlla viima – Eesti peab selleks kuupäevaks uued reeglid käibemaksuseadusesse üle võtma. Uudiskirjas toome […]
-
Vaatamata väikeaktsionäride kaitset puudutavale avalikule diskussioonile, kohtupraktika arengule ja käimasolevale ühinguõiguse reformile, on selge, et seadusega kõiki ärisuhteid lahendada ei saa. Olukorrad on enamasti erinevad ja nõuavad individuaalseid lahendusi. Riskantne on investeerida, ilma et oleks kokku lepitud äri arendamise, juhtimise ja kasumi jagamise põhimõtetes ning fikseeritud, mis saab siis, kui koostöö enam ei suju. Hea […]
-
Väljaanded / Illimar Pärnamägi
Eestis paistab valitsevat arusaam, et hea seadus on see, mille tegelik kasusaaja on üks või teine riigiasutus, kirjutab endine justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna teenistuja Illimar Pärnamägi. Peaaegu kõik erakonnad on valimisprogrammides lubanud vähendada üleliigset seadusloomet ja halduskoormust. Siin väljendub kas lihtsameelne või silmakirjalik hoiak, sest valimiste järel sulavad need lubadused kui aprillikuine lumi. Olen kümmekonna aasta […]
-
Karistusseadustiku vaenu õhutamise säte vajaks muutmist ning karistuste karmimaks muutmist, leiab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent Carri Ginter. «Meil on seadustes olemas nüanssides probleemid – ehk siis vihakuritegude puhul võiks olla karistus rangem ja ohu definitsioon leebem. Kui keegi paneb välja üleskutse maksta 1000 eurot selle eest, et te toote mulle laipu, siis see inimene peaks aru […]
-
Väljaanded / Illimar Pärnamägi
Olen kümne aasta jooksul justiitsministeeriumis hea õiguspoliitika eest seistes näinud, kuidas seadusandja seab üldsõnalised riiklikud huvid nagu julgeolek, rahvatervis, avalik huvi, kultuur jms pikemalt mõtlemata kõrgemale täna reaalselt elavate inimeste põhiõigustest. Üheks taoliseks riiklikuks huviks on muinsuskaitse. On iseenesest mõistetav, et möödunud aegade saavutuste esteetilisi vilju peab saama nautida ka täna. Samas rajaneb tänaseni Eestis […]
