-
Järgmisel aastal on oodata üksjagu muudatusi Eesti meditsiini ja tervishoiu õigusruumis, milleks tuleb valmistuda tuleb juba praegu. Lisaks patsiendikindlustuse regulatsioonile, millest kirjutasime eelmise aasta aprillis, jõustuvad 2024. aasta alguses kunstliku viljastamise teenust puudutavad muudatused. Ka on kooskõlastamisel eelnõu, mis seaduseks saades puudutab mitmeid valdkonna õigusakte. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muudatused jõustuvad Alates 1. jaanuarist […]
-
Meie tänase poliitilise kultuuri tase illustreerib ilmekalt koalitsiooni ja opositsioon pahupoolt, ja siit saab ainult ennustada, milliseks kujuneb meie demokraatia järgnevate aastate jooksul, räägib meie partner Allar Jõks president Kersti Kaljulaidi taskuhäälingu saates „Presidendi sõna“. Esiksaade „Riigikogu. Kriis või demokraatia“ sukeldub meie poliitilise taseme kvaliteeti ja arutleb, millised võiksid olla järgmised võimalikud sammud parema valitsuse […]
-
Meie advokaat Liisa Kuuskmaa rääkis Äripäeva saates „Eetris on turundusuudised“, et GDPR-i ehk Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse vastu eksivad Eestis eelkõige väiksemad ettevõtted, kellel pole võimekust eraldi GDPR-iga tegelevaid töötajaid palgata. Varsti võivad aga GDPR-i reegleid rikkuvaid ettevõtteid oodata ees senisest kopsakamad rahatrahvid. Nimelt jõustub 1. novembril uus karistusseadustik, mis mõjutab ka otseselt GDPR-i […]
-
Väljaanded / Allar Jõks / Eesti Päevaleht
Meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks kirjutas Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos, millist pikemaajalist mõju omab peaministri väärtuskonflikti lahendamisega venitamine ja edastas riigikogule algavaks poliitaastaks kolm soovi. Võimuliitu on kevadest alates vaevanud siseprobleemid. On öeldud, et Johanna-Maria Lehtme ja peaministri ümber tekkinud skandaalidel on palju sarnasusi. Kuid on ka üks oluline erinevus. See puudutab mõju, mis […]
-
„Igaühe omand peab olema võrdselt kaitstud ning avalikes huvides omandamise puhul tuleb ette näha õiglane hüvitis,“ kirjutas meie vandeadvokaat Britta Retel Äripäevas avaldatud arvamusloos. Ebaõiglus ilmneb tema sõnul maaomanikele makstavates hüvitistes: kui riik vajab sinu maad näiteks Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks, makstakse sulle kordades rohkem, kui siis, kui su maale luuakse looduskaitseala. „Sageli on kaitse alla […]