Kuigi valitsuskriisi lõpetamisel lepiti kokku, et kevadel uuritakse rahva käest abielumõiste kohta, on õiguslikke vimkasid nii selles küsimuses kui ka Eestis seni tagasihoidlikku rakendust leidnud otsedemokraatias tervikuna hulganisti. Esimene küsimus on, kas kevadel toimub rahvahääletus või -küsitlus. Mõlemat sõna on Eesti meedias kasutatud, kuid selgus puudub.
Rahvaküsitlus on küsitlus nagu iga teine, selline termin aga Eesti õiguses ja põhiseaduses puudub. Meie partner, õigusteadlane Carri Ginter tõdeb, et sama hea on küsida, kas meil võiks televiisoris olla vähem reklaame. ”Siis tulebki vastus, et võiks olla vähem reklaami televiisoris. Aga mida see meile annab? Igasugu küsimusi võib küsida,” nentis ta Postimehele.
”Oleks naljakas, kui rahvas saaks kodanikualgatuse korras võtta vastu mingi seaduse, mis on kellegi põhiõigustega vastuolus või lihtsalt rumal – näites kaotame maksud ära. Kui see saab suure enamuse, siis tekib järgmine küsimus, et kui seadus on vale, kas riigikogu võib selle jälle tagasi muuta,” tõi Carri näite.
Carri hinnangul ei ole abieluküsimus referendumiks piisavalt tähtis. ”Minu isiklik arvamus on, et Eestis on nii palju tõsiseid probleeme, millega võiks tegeleda. Ja meie põhiseadus on väga delikaatne dokument, mis on ajale väga hästi vastu pidanud. Hakata nüüd seda susima teemaga, mille peale enamik eestlasi hommikul ärgates ei mõtle, on ressursi raiskamine,” selgitas ta.
Loe lähemalt Postimehest.
