Meie vandeadvokaadid Gerli Gritsenko ja Triin Toom käisid „Terevisioonis“ rääkimas neile silma jäänud värsketest lehelugudest.
Toomi kõnetas Postimehe uudis riigikogu liikme Kert Kingo tingimisi vangi mõistmisest. „Miks see lugu meile kui advokaatidele silma jäi on see, et kogu selle kohtuvaidluse aluseks on advokaadi poolt esitatud arved ja süüdi ei mõistetud mitte ainult Kert Kingo, vaid ka tema advokaat,“ rääkis Toom. Vandeadvokaatidele pakkus huvi eelkõige advokaadi kohustuste aspekt: kuigi advokaadi kõige olulisem kohustus on tegutseda kliendi parimates huvides, ei tohi ta teha kõike, mida klient temalt palub.
Millest Kingo kohtuasi alguse sai? Jama tekkis Toomi sõnul sellest, et Kert Kingo palus kuluhüvitisega hüvitada tema advokaadi poolt esitatud arveid. Vaidlus seisnes selles, kas need arved puudutasid tema riigikogu tööd või mitte. Teadaolevalt tuleks kuluhüvitise eest osta ja hüvitada vaid neid asju, mis päriselt riigikogu liikme tööd puudutavad. Prokuratuuri arvates ei osutanud advokaat osaliselt õigusabiteenuseid üldsegi Kert Kingole, vaid temaga seotud isikutele ja need ei seondunud kuidagi tema tööga riigikogus.
Lisaks ei tulnud esitatud arvetelt täpselt välja, mille eest õigusabiteenust osutati. „See tekitab kahtluse, et arved võisid teadlikult olla niiviisi vormistatud selleks, et varjata, mida tegelikult osteti ja selleks, et kuluhüvitise eest need arved hüvitataks,“ ütles Toom, lisades, et advokaatide professionaalse eetikaga on selline tegevus vastuolus.
Indialasi ei lubata riiki
Gritsenko valis tutvustamiseks Äripäeva artikli „Eesti ütleb „ei“: indialastel on muutunud keerulisemaks riiki pääseda“. „Selle loo lühisisu on see, et tööandjatel, ürituste korraldajatel ja ülikoolidel on keeruline, kuna konkreetselt indialastel on keeruline viisasid saada ehk neile on hakatud keelduma viisade andmisest.“
Artiklis on toodud näide, et eelmisel aastal pääses Mainori õppima 39 indialast, aga vaid kolm neist said viisa. See on pannud kõrgkooli mõtlema, kas indialasi on üldse mõtet vastu võtta, kui nad niikuinii viisat ei saa ja õppima ei tule. Artikli järgi lähevad indialased seetõttu hoopis Soome õppima.
Õigusliku poole pealt kõnetas lugu Gritsenkot seetõttu, et viisa saamise õigust, kui sellist, kellelgi pole. „Kellelgi ei ole viisa saamise õigust. Sellist õigust välismaalasel, et ma nüüd tulen Eesti riiki ja pean saama viisa või mul on õigus viisa saada, seda ei ole.“
Gritsenko sõnul sõltub viisade andmine riigi poliitilisest otsusest. „Iga riik otsustabki ise. Võib-olla Soome on kuidagi teisiti otsustanud. Siin toodi ka näiteks USA, kus on palju tehnoloogiafirmasid, kus indialased töötavad. Aga Eesti riik on teise lähenemise võtnud. Eks ta lõpuks ongi poliitiline otsus, kui kergekäeliselt või mitte kergekäeliselt me neid viisasid anname.“
Lisaks kommenteerisid vandeadvokaadid artikleid, mis puudutasid Kaja Kallase kohtuvaidlust Paul Keresega ja keskuste parklates toimuvaid valimisüritusi, millest poeomanikke ei teavitata.
Vaata täispikka intervjuud Triinu ja Gerliga „Terevisioonist“!
