Meie vanempartner Aku Sorainen käis Kuku raadio saates „Anneli Urge teraapilised juurajutud“ rääkimas Eesti kaitsevõime tõstmisest, sealhulgas läbi kaitsetööstuse kiirendatud arendamise, innovatsiooni toetamise ning üsna ülereguleeritud ja jäiga seadusandluse leevendamise. Selle aasta veebruaris esitas advokaadibüroo Sorainen ka Kaitseministeeriumile ettepanekud relvaseaduse muutmiseks ja laiemalt Eesti riigikaitse toetamiseks. Mida täpselt muuta tuleb ja kuidas see meile kasu toob?
Aku Sorainen soovitab võtta Eestis kasutusele termini „totaalkaitse“ senise „laiapõhjalise riigikaitse kontseptsiooni“ asemel. „See tuleneb meie geograafilisest asukohast, oleme väikesed riigid suure naabri kõrval, kes on käitunud ja käitub ettearvamatult. Peame olema valmis igaks olukorraks, ka sõjaks. Totaalkaitse tähendab seda, et terve ühiskond on valmis vajadusel andma oma panuse riigi kaitsmisesse,“ rõhutab Sorainen.
Valitsus on võtnud suuna kiirendada kaitsevõimet
Tulenevalt agressiivsest idanaabrist on ka Eesti valitsus võtnud suuna arendada kaitsevõimet, muuhulgas läbi kaitsetööstuse kiirendatud arendamise. Selleks on vaja luua soodsad tingimused kaitsetööstusele ja tõhusat juriidilist regulatsiooni. Soraineni sõnul on Eestis paljud valdkonnad, sealhulgas ka kaitsevaldkond, ülereguleeritud. Kaitsevaldkonnas on aga lähiajal ees nõuete leevendamine, näiteks leevendatakse relvaplatvormi puudutavaid nõudeid.
„Eestisse on tekkinud droonide valmistajaid. Kui sa ehitad drooni, siis seda võib kasutada mitmel erineval otstarbel, see ei ole relvasüsteem. Aga niipea kui sa paned droonile konksud alla nii, et ta suudab midagi tassida, võib-olla lillekimpu või granaati, siis see on tõlgendatud relvasüsteemina, mis eeldab väga karme turvalisuse nõudeid. Seda nüüd leevendati, nüüd võib teha droone või ehitada roomikuid, millele võib panna relvasüsteemi peale, aga nii kaua, kui sul ei ole seda relva tootmisruumides, kohaldatakse leebemaid nõudeid. See on väga tervitatav leevendus regulatsioonile, mis on praegu käsitlusel eelnõus.“
Samuti leevendatakse kodakondsuse nõuet seoses sellega, kes saavad Eestis tegeleda relvatööstusega. „Väga paljud ukrainlased on tahtnud asutada kaitsetööstust Eesti pinnal, kuna tundub, et see on turvaline asukoht ja Eestil on hea maine startup valdkonnas. Innovaatilised Ukraina kaitsetööstuse ettevõtjad on üritanud alustada siin tegevust, aga see on olnud võimatu, sest Ukraina ei ole NATO liige.“
Riigi tugi kaitsetööstuse arendamisel
Soraineni sõnul peab riik pakkuma kaitsetööstuse arendamisele tuge ja tulema näiteks ise esimeseks kliendiks sellisele kaitsetööstuse ettevõttele, kellel on alles mingisugune idee või prototüüp. „Riigil peaks olema võimalus investeerida kaitsetööstuse valdkonda isegi, kui see tootepall valmis ei ole. Riik näitab eeskuju, nad tulevad kliendiks, nad usaldavad, juba see annab kaitsetööstuse ettevõttele võimaluse võtta ühendust teiste riikidega.“
Samuti saaks Eesti teiste riikide ettevõtete toodangut ostes kasutada vastuoste. Eesti riigi eesmärk on järgmise 10 aasta jooksul massiliselt osta Eestisse kaitsetööstuse toodangut ja relvasüsteeme. Seetõttu tuleks Soraineni hinnagul mõelda, kuidas neid investeeringuid teha nii, et võimalikult suur osa investeeringu kasvust jääks Eestisse. „Kui riik ostab mingi süsteemi välismaalt, siis ta kohustab välismaa müüjat ostma näiteks sama summa eest Eesti kaitsetööstuse toodangut.“
Muudatusettepanek relvaloa andmiseks
Sorainen tegi ka ettepaneku anda relvaluba neile, kes ei ole kaitseliidu liikmed ega aktiivsed reservväelased, kui on nad nõus õppima ja käima kursustel, et näiteks kaitsta mingisuguseid rajatisi või rajada teetõkkeid. „Nendeks tegevusteks pole vaja koolitatud reservväelast ega sõjaväelast, neil on palju olulisemad ülesanded. On vaja neid, kes oskavad turvaliselt kasutada relva mingites lihtsates ülesannetes ja neid on palju vaja. See võiks olla üks põhjendus, miks anda relvaluba neile, kes on valmis osalema riigikaitses, valmis läbima lühikese kursuse, et sellest oleks riigile vajadusel kasu.“
Saates tuli veel juttu kaitsetahtest, kaitsetööstuse valdkonna start-upidest, advokaadi ja ka tavainimeste rollidest kriisiolukorras.
