Meie vanempartner Aku Sorainen rääkis Äripäeva raadios, et Koonderakonna võidul oli kaks põhjust: pikalt opositsioonis olemine ja soomlaste rahulolematus riigi majanduspoliitikaga. Ratsionaalsed soomlased polnud senise kursiga enam rahul. “Viimased 9 aastat on riigivõlg kasvanud väga murettekitava kiirusega. Inimestele see enam ei sobi, tahetakse muutust,” rääkis Aku Sorainen.
Erakondade valimisprogrammid olid meie vanempartneri sõnul väga sarnased, erinevused olid vaid rõhuasetustes ja selles, millised olid programmide kaks esimest punkti. Ta tõi välja, et nendes küsimustes, mis puudutavad Ukraina aitamist, kaitsekulutuste suurendamist ja NATO liikmeks saamist, valitseb Soome ühiskonnas konsensus.
Koonderakonna potentsiaalse valitsuspartnerina toob Aku Sorainen välja valimistel teiseks jäänud Põlissoomlased. Sotsiaaldemokraatide valitsusse kaasamist ta ette ei kujuta, sest nad on järjest enam identifitseerinud ennast osana vasakpoolsest blokist.
“Naised ruulivad (Soome poliitikas) mitmel viisil,” rääkis meie vanempartner. Suurimate erakondade juhid on naised ja ka enim hääli saanud kandidaadid olid naised. Parima tulemuse tegi 42 589 häälega Põlissoomlaste juht Riikka Purra, Sotsiaaldemokraatide juht Sanna Marin kogus 35 623 häält. Riikka Purra võitu Sanna Marini üle võib Soraineni arvates selgitada soomlaste vastandliku suhtumisega Sanna Marinisse. “Kindlasti on Riikka Purra eeliseks see, et ta võtab Sanna Marinilt neid hääli, kellele Sanna Marin ei meeldi,” rääkis Aku Sorainen.
Valimiskultuuri analüüsides tõi Aku Sorainen välja sotsiaalmeedia rolli. “Sotsiaalmeedia roll on pidevalt kasvanud ja inimesed otsivad poliitikast järjest rohkem sellist meelelahutust,” ütles ta. Rohkem esineb ka vastandumist, sest see kogub sotsiaalmeedias palju meeldimisi. See paneb aga poliitikud olukorda, kus kompromisse saavutada on keerulisem kui varem.
