Meie vandeadvokaat Albert Linntam kirjutas Delfi Ärilehes artikli 1993. aastal Venemaaga sõlmitud õigusabilepingu lõpetamise teemal.
Linntami sõnul on lepinguga kaasnenud praktilisi probleeme arvestades justiitsministri initsiatiiv õigusabileping lõpetada tervitatav. “Riigiga, milles vohab õiguslik nihilism, ei ole mõtet jätkata ajast ja arust õigusabilepingut, mida on nagunii tegelikult järginud ainult üks osapool. Eriti kui see seab ohtu selle riigi elanike huvid, kes lepingut piinliku täpsusega järgib.”
Vandeadvokaat tõi välja, et Venemaaga sõlmitud lepingu üks tõsisemaid puudujääke seisneb piirangutes, mis keelavad üldjuhul hagide esitamist väljaspool riiki, kus kostja parasjagu elab. “Probleem ei puuduta kaugeltki üksnes keerukaid pankrotimenetlusi, vaid lõhkise küna ees võib seista sisuliselt iga korteriühistu, kui võlgu jäänud korteriomanik otsustab kolida Venemaale. Seda isegi siis, kui tema vara asub Eestis.”
Linntam selgitas, et Venemaa võlausaldajaid see temaatika aga ei kimbuta, sest “erinevalt rahvusvahelist õigust eeskujulikult järgivatest Eesti kohtutest ei lase Vene kohtud ennast õigusabilepingust segada – Vene kohtud menetlevad rahumeeli ka neid vaidlusi, mida nad lepingu järgi lahendada ei tohi”.
Lisaks vaidluste asukohale puudutab leping Venemaa kohtuotsuste täitmist Eestis ja vastupidi. “Hiljuti esines praktikas juhtum, kus Vene kohus jättis Eestis mitmes kohtuastmes põhjalikult läbivaieldud võlanõude täitmata, viidates võimalikule vastuolule Vene Föderatsiooni avaliku korraga, kusjuures sisulised põhjendused puudusid. Eesti kohtupraktikas on peetud Vene kohtuotsuste sisulist kontrollimist keelatuks. Kui Eesti kohtleks Vene kohtuotsuseid samadel alustel nagu praktiliselt kõikide teiste riikide otsuseid väljaspool Euroopa Liitu, oleks Eesti kohtute otsustusruum praegusest oluliselt avaram,” märkis Linntam.
Loe täispikka artiklit Delfi Ärilehest.
