Meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks kirjutas Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos, millist pikemaajalist mõju omab peaministri väärtuskonflikti lahendamisega venitamine ja edastas riigikogule algavaks poliitaastaks kolm soovi.

Võimuliitu on kevadest alates vaevanud siseprobleemid. On öeldud, et Johanna-Maria Lehtme ja peaministri ümber tekkinud skandaalidel on palju sarnasusi. Kuid on ka üks oluline erinevus. See puudutab mõju, mis poliitilise vastutuse võtmisega viivitamisel kaasneb.

Mittetulundusühingu Slava Ukraini ümber toimuva tulemiks on drastiliselt vähenenud annetused Ukraina toetuseks. Peaministri väärtuskonflikti lahendamisega venitamine omab aga hoopis pikemaajalist mõju.

Esiteks kinnistab see muljet, et Eesti eemaldub läänelikust poliitkultuurist. Eesti poliitilist maastiku on reeglina ilmestanud heitlus n-ö valgete ja mustade jõudude vahel. Vahe tegemine on sõltunud sellest, kas viljeletakse läänelikku või balkanistlikku poliitkultuuri.

Viimased nädalad on peaministripartei käitumismuster meenutanud EKRE oma, olles küll väljapeetum ja nõtkem. Pole ka imestada, kui meenutada peaministri soovi, et talle oleksid täpselt samasugused ootused, nagu on Martin Helmele.

Kas latti on veel madalamale võimalik asetada?

Teiseks omab vinduv moraalikonflikt laastavat mõju võimekusele Eesti ees seisvaid ülesandeid sõnastada ja lahendada. Marju Lauristin on osutanud, et praegu on meil kogu Eesti tuleviku jaoks olulised teemad laualt maas ja selle asemel on meil laua peal peaministri abielu.

Kolmandaks toodab see eestimaalastes ebakindlust, kas käituda meie poliitiliste liidrite sõnade või tegude järgi.

Ajal, kui riigikogu töövõime on halvatud ja peaministri tähelepanu idavedudel, muutub oluliseks võimu tasakaalustavate hoobade, st põhiseaduslike ametimeeste ja -naiste roll.

Koordineeritud rünnakut presidendi kantselei vastu on isegi piinlik meenutada. Lisame siia juurde näite, kus siseministeerium takistas riigikontrollil auditi läbiviimiseks vajalikku juurdepääsu dokumentidele. Tagatipuks pretsedenditu näide, kus konkurentsiameti juht kritiseeris suvel õiguskantslerit, kes soovib takistada eelnõud, millega ettevõtjatele pandaks konkurentsiasjades kohustus tuua ametile kandikul kõik tõendid enda süü kohta. Oma osa sai siin ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, kes julges arvata, et eelnõuga minnakse Euroopa Liidu nõutust kaugemale.

Eelnevat arvestades on mul riigikogule kolm soovi.

Taastada riigikogu töövõime

Esitasime suvel koos kolleeg Jüri Raidlaga ettepanekud, kuidas vastasseisu parlamendis ületada nii, et enamusel oleks võimalus oma poliitikat ellu viia ja vähemusel õigus olla ära kuulatud („Raidla ja Jõks: kasutame võimalust kaitsta demokraatiat demokraatia enda eest“). Selleks tuleb mõlemal poolel võtta samm või kaks tagasi. Mitte midagi tegemine viib varem või hiljem esindusdemokraatia tupikusse. Ei ole kahtlust, et „mida halvem seda parem“ lähenemisest võidab vaid EKRE.

Riigikogu peaks lõpetama enesetühistamise ehk enda tähenduse ja rolli järjekindla pisendamise

Põhiseaduse kohaselt peab parlament otsustama kõik põhiseaduse seisukohast olulised küsimused. Selle asemel delegeerib rahva esinduskogu oma võimu järjest enam valitsusele. See trend sai hoo sisse pandeemia ajal ja seda õigustati kui erandit eesmärgiga kiiresti reageerida ettenägematutele olukordadele. Nüüd on sellest saanud vaikimisi reegel.

Enesetühistamise lõpetamine võimaldaks rahvaesindusel taastada enda roll poliitika kujundajana ja tõsta nõudlikkust eelnõude osas. Olgu selleks siis kliimaseadus, mis peaks looma õigusliku raami selleks, et rohepööre ei toimuks hiilivalt. Või eelmainitud konkurentsiseaduse eelnõu, mida ametnike sõnul on vaja selleks, et ettevõtjaid süüdi mõista ka juhul, kui tõendeid napib.

Ajal, kus Eesti majanduskasv on maailmas tagantpoolt neljas, peaks kõik piirava või koormava iseloomuga eelnõud laskma läbi terve mõistuse filtri ja loobuma neist, mis Eesti konkurentsivõimet vähendavad. Hea näide on Euroopa Liidu asjade komisjon, kes möödunud nädalal korraldas ümarlaua eesmärgiga piirata Euroopa Liidu õiguse varjus täiendavate kohustuste kehtestamist.

Valitsusliidu ambitsioon peaks olema kõrgem

Lati kõrgusest sõltub silmapiir. Alustada tuleks poliitilisest kultuurist. Vaikijad muutuvad kaasvastutajaks, et selline ühiskond tekkida sai.

Loe arvamuslugu Eesti Päevalehest!