Saksa filosoofi Immanuel Kanti tänavuse 300. sünniaastapäeva eel arutles meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks ERR-i Novaatori saates „Teise mätta otsast“ riigi ja kodanike ootuste ja kohustuste üle.
Allar Jõks kandis Kanti ja tema õpilase Johann Gottfried Herderi arusaamad riigi rollist tänapäeva, nentides, et väga aktuaalne on arutada, kas meil on riiki vaja selleks, kes ütleb meile, mida teha, mida mitte teha, mida millal teha, kuidas ja kellega teha. Või on meil vaja riiki, et väline ja sisemine rahu oleksid olemas, aga selle sees inimesed ise reguleeriksid – see diskussioon on Eesti tulevikku silmas pidades äärmiselt vajalik, lisas Jõks.
„Millist riiki me vajame: kas sellist hoidja riiki, kus öeldakse, et inimene ei tohi süüa asju, kus on palju rasva sees ja selleks, et inimene seda ei teeks, me paneme sellele hinna juurde. Või inimene ei tohi liiga palju tarvitada vägijooki, selle pärast, et siis… või peaksid inimesed sellest ise aru saama? Selles debatis võiks Kanti või Herder seisukohtadest ühele või teisele poole tuge olla,“ sõnas Jõks.
Õigusriigi tulevik
Jõks tõstatab saates küsimuse: kas inimene valib selle, mis on talle kasulik või on õige? Jõksi arusaamal kaldub inimene pigem valima seda, mis on talle kasulik ja seda ilmestavad ka valimiskampaaniad, millest järeldub, et inimesed ei tee tarku otsuseid. Reeglina lähevad nad Jõksi hinnangul lühema kasu eesmärgil vales suunas.
Kant on „Kommete metafüüsikas“ avanud kontseptuaalselt õigusriiki: on põhiseadus ja sellest alamal seisvad aktid, mis peavad looma struktuuri, kus on võimalik kõigi õigusi tagada ning hoida nii sisemist kui välimist rahu, kirjeldas Jõks. Arutledes, mis on need asjad, mis on loodetavasti ka saja või kahesaja aasta pärast Eestis olemas, mainis vandeadvokaat õigusriiki, mis võimaldab tagada võrdseid õigusi.
Jõks on aastaid kandnud endaga kaasas mõtet, kas Eesti rahval peaks olema õigus oma põhiseadust muuta nii, et ei ole enam vabariik või mõtleme mingi muu riigikorra välja. „Kas me võime oma riigiga teha ükskõik mida või on mingisugused asjad, mida peame kaitsma?“ arutles ta.
Ungaris toimuva taustal tekib küsimus, kas põhiseaduses peaksid olema mingid keelud, mis Ungari riigikorralduse sarnasele arengule Eestis piirid seaks, ütles Jõks. Õigusteadlased on tema sõnul erineval seisukohal, sest nad ütlevad, et kui rahvas on kõrgeima võimu kandja, siis rahvas võib otsustada, et nad ei taha olla enam vabariik, rahvas teoorias võib ka öelda, et ei taha olla enam iseseisev riik.
Jõksi arvates on arutelu – kas rahval on õigus rahvahääletusel oma põhiseaduse üle niimoodi otsustada – ühiskonnas läbi käimata etapp, mis praegu ei ole aktuaalne. Samas läheb selline mõte vastuollu ideega, et igal põlvkonnal peaks olema õigus, milline on riik, mida nemad tahavad, põhjendas Jõks, küsides, kas selline riik, kus me praegu elame, on kõige ideaalsem.
