Niinimetatud „Grossi pilvelõhkujaga“ seonduv meediakäsitlus ja avalik arutelu Rakvere linnasüdamesse planeeritava uushoonestuse rajamise osas on tõstatanud teravalt küsimuse avaliku arvamuse ja põhiseaduslike õiguste tähtsusest ja tähendusest, kirjutab meie partner Allar Jõks.
Kui hoone on planeeritud kõiki kehtivaid norme järgides ning sellele on andnud heakskiidu regionaal- ja põllumajandusministeerium, kas siis võib kohalik võim ehk Rakvere linnavolikogu keelduda detailplaneeringu kehtestamisest põhjusel, et keegi peab seda koledaks ja linnaruumi sobimatuks.
Sealjuures ei tõstata sobivuse küsimust linnaelanikud või naabrid, vaid juhised antakse inimeste poolt, kes kohalikke olusid ei tunne.
„Lai 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu kehtestamisel praegusel kujul oleks tugev negatiivne mõju kogu Rakvere linnaruumile“, mispärast nõuab Eesti Arhitektide Liit avaliku arhitektuurikonkursi läbiviimist kavandatud detailplaneeringul.
Selleks, et kohalik võim võiks sundida arendajat avaliku arhitektuurivõistlust läbi viima, peab olema õiguslik alus, näiteks
üldplaneering.
Teiseks peab see kohustus olema ühemõtteliselt selge, et anda arendajatele kindlustunne oma tegevuse korraldamisel. See tagab õiguslike tagajärgede ennustatavuse, õiguskindluse ja pakuks kaitset erinevate otsustajate ja arvajate tõlgenduseelistuste eest. Näiteks on Pärnu üldplaneeringus 2025+ kirjas, et arhitektuurivõistluse koostamist tuleb igakordselt kaaluda muust hoonestusest kõrgemate arhitektuursete dominantide kavandamisel või kõrghoonestuse püstitamisel.
Kas Rakvere üldplaneeringust tuleneb kohustus käesoleval juhul konkurss korraldada? Lühike vastus on „ei“. Üldplaneering näeb ette alad või juhud (avaliku hoone rajamine) arhitektuurikonkursi korraldamiseks. Muudel aladel või juhtudel ei ole konkursi korraldamine kohustuslik.
Mis on „avalik hoone“?
Lai 21 ehk kavandatav kõrghoone ei asu alal, kus oleks kohustus läbi viia konkurss. Seega jääb järele küsimus, kas tegemist võiks olla avaliku hoone kavandamisega, mis õigustaks arhitektuurivõistluse korraldamist?
Mida tähendab „avalik hoone“, ei ole Rakvere üldplaneeringu seletuskirjas avatud. Seetõttu tuleb kasutada erinevaid tõlgendusmeetodeid, et sisustada mõiste „avalik hoone“.
Avalik tähendab antud kontekstis kohta, kus on juurdepääs kõigile, st üldsusele, näiteks spordihoone, muuseum jne. Teise kriteeriumina saab avaliku hoonet avada läbi avalike ülesannete, mida kohalik omavalitsus täidab.
Avaliku kasutusega hooneks võib pidada ehitist, mille kaudu täidab kohalik omavalitsus oma ülesandeid või pakub ülesannetega seonduvaid teenuseid – kool, lasteaed, raamatukogu jne. Lähtuda tuleb järelikult ühiskondlike hoonete määratlusest koosmõjus kohaliku omavalitsuse ülesannetega.
Seega on Rakvere linnavolikogule üldplaneeringuga jäetud kaalutlusruum otsustamaks oma ülesannete täitmise raames, milline on avaliku kasutusega hoone, mille kavandamisel tuleks korraldada arhitektuurivõistlus.
Arhitektuurikonkursi korraldamine on piirang kinnisasja kasutamiseks omaniku soovitud viisil, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Seetõttu peab Rakvere linnavolikogu konkursi vajalikkuse otsustamisel tõlgendama avalikku hoonet kitsendavalt, mitte laiendavalt. Ning tähelepanuta jätma erinevad konkurssi nõudvad arvamused, mis ei põhine kehtival õigusel.
Vastasel juhul võiks avalikeks hooneteks pidada kõiki määratlemata ringile isikutele juurdepääsetavaid hooneid, nt kohvikuid, kaupluseid jne ning nõuda neile arhitektuurikonkursi korraldamist.
Pärast kaklust rusikatega ei vehita
Arhitektide Liit on oma hinnangus ette heitnud, et kavandatud detailplaneeringus on jäetud tähelepanuta enamik kvaliteetse ruumi põhimõtteid. Üks volikogu liige kritiseerib planeeritavat hoonet põhjusel, et selle asemel „midagi kaasaegset, linnasüdant aktiveerivat ja põnevat ehitataks“. Sealjuures kuulub volikogu liige otsustajate ringi, kellel on olnud endal aktiivne võimalus rääkida kaasa Rakvere linna arendamises.
Kas neil põhjustel võiks linnavolikogu kõrghoone rajamisest Rakvere südalinna keelduda? Esiteks ei ole kvaliteetse ruumiloome kriteeriumid või põhimõtted õigusnormid ehk neil puudub õiguslik siduvus. Teiseks oleks tegemist väga subjektiivsete kriteeriumidega, millel puudub objektiivselt hinnatav väljund, nt esteetika. Kuidas defineerida näiteks linnaehituslikus kontekstis, mis on kaasaegne, linnasüdant aktiveeriv ja põnev? Nii palju kui on arvajaid, on ka arvamusi.
Kui planeerimisel on arvestatud kõigi õigusaktides sätestatud nõuetega, ei tohi kellegi maitse-eelistus õiguslikust vaatenurgast omada suuremat kaalu kui omaniku õigus oma kinnistut soovitud kujul arendada. Ega asjata kõla Eesti vanasõna, et maitse üle ei vaielda.
Kuna detailplaneeringu õiguspärasust on kinnitanud järelevalvet teostanud regionaal- ja põllumajandusministeerium, siis võiks lisada, et pärast kaklust rusikatega ei vehita.
Kui me anname detailplaneeringu menetluses kellegi maitse-eelistusele määrava tähenduse, siis vähendab see õiguslikku ettenähtavust ja avab värava suvaotsustele. Ja peletab ettevõtjaid Rakvere asemel arendama teisi Eesti linnu.
Loe arvamuslugu Äripäevast, Lääne-Virumaa Uudistest, Ehitusuudistest ja Kinnisvarauudistest!
