„Tarbetud regulatsioonid on ühiskonnale kulu, kuna õigusloome on riigile väga kallis lõbu,“ kirjutas meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos.

Nädalaid kestnud vastasseis valitsuse ja õpetajate vahel on tänaseks läbi. Üles jäi aga küsimus, kas olemasoleval kujul riigi ülalpidamine on meil jõukohane olukorras, kus valitsusel oli raskusi 17-miljardilise eelarve juures leida õpetajatele 10 miljonit eurot.

Üheks üldteada võimaluseks riiki otstarbekamalt üleval pidada on piirata ülereguleerimist ja bürokraatiat (halduskoormust). Vähem erinevaid ametkondlikke loamenetlusi, kooskõlastamisi ja mittevajalike nõudeid tähendab vähemat riigikulu ja paremat ärikeskkonda ettevõtlikele.

Tarbetud regulatsioonid on ühiskonnale kulu, kuna õigusloome on riigile väga kallis lõbu. Ühe seaduseelnõu koostamine, vastuvõtmine ja jõustamine võib maksta miljoneid, kuna sellega kaasnevad uuringud ja analüüsid, seotud haldustoimingud ja vajadus kaasata väliseid eksperte, mõjuanalüüsid, kooskõlastamised, seadusandlikud menetlused parlamendis ja võimalikud muudatused kogu protsessi vältel, institutsioonide, isikute ja ametnike tööaeg. Kes teab vastust, mitme tarbetu regulatsiooni kehtestamata jätmine taganuks õpetajate streigi ärahoidmiseks vajaliku raha?

Seaduste arv kasvab

Erinevate riikide kogemus kinnitab, et halduskoormuse vähendamiseks on minimaalselt vajalik sobiv tööriistakast, poliitiline tahe ja juhtimiskvaliteet. Tööriistad on meil olemas ning uut komisjoni või töörühma lahenduse otsimiseks ei ole vaja.

Riigikogu on 12.11.2020 kinnitanud Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2030 (ÕPA). Arengusuundade elluviimiseks on kehtestatud vabariigi valitsuse poolt hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE), mille järgimine seaduste loomisel ei ole vabatahtlik, vaid kohustuslik. ÕPA ja HÕNTE koos moodustavad tugeva tandemi halduskoormuse vähendamiseks ja bürokraatia ohjamiseks.

Kuidas näeb välja tegelikkus? Ei pruugi eksida need, kelle arvates sekkub riik ettevõtlusse ja inimeste igapäeva nii suurel määral kui võimalik. Näiteid, et meie riigi pidamine ei ole paindlik ja kokkuhoidlik on rohkem kui abieluvõrdsuse teemalisel uudislool kommentaare.

Kas seaduste arv on meil vähenemas? Kui 1. jaanuari 2023 seisuga kehtis Eestis 366 seadust, siis 1. jaanuari 2024 seisuga kehtis Eestis 378 seadust. Seda olukorras, kus õigusloome regulatiivne koormus peaks vähenema tuntavalt.

Seega aitaks halduskoormust vähendada või vähemalt kasvu pidurdada, kui seaduste tegemisel järgitaks järjekindlalt ÕPA-t ja HÕNTE-t. Järeldus, et valitsus ja riigikogu ei pea enda kehtestatud reegleid järgima tõstatab küsimuse, miks inimesed ja ettevõtjad peaksid õigusnorme täitma.

Valitakse halvimad lahendused

Analüüsisime Carri Ginteriga justiitsministeeriumi jaoks 2022 aastal riigikogus vastuvõetud seaduste vastavust ÕPA-le ja HÕNTE-le.

Jõudsime järeldusele, et EL õiguse ülevõtmisega seotud seaduseelnõude seletuskirjades ei ole tihti erinevaid alternatiive kaalutud või on valitud erinevatest võimalustest kõige enam Eesti konkurentsiolukorda halvendav lahendus.

Näiteks lennundusseaduse muutmisega võeti üle EL direktiiv, millega laiendati isikute ringi, kes peavad läbima taustakontrolli. Silmas peeti neid, kes puutuvad kokku kaupade, lasti ja lennupostiga kokku väljapool lennuvälju.

EL direktiiv lubas igal riigil otsustada, kelle suhtes kohaldada lihtsustatud ja kelle suhtes tugevdatud kontrolli. Meie lähinaabrid seda õigust kasutasid ning tugevdatud taustakontrolli kohaldati ainult juhul, kui selleks oli töökohast või ohuhinnangust tulenev kaalukas põhjus.

Ei pane imestama, et Eesti rakendas kõigi isikute suhtes tugevdatud kontrolli. Eelnõu autorite mõtteviisi kirjeldab ilmekalt seletuskirja lause, et kuigi taustakontrollile allutatud isikute arv kasvab üle kahe korra (1750 vs 3600) siis „muudatused mõjutavad mõningal määral lennunduses tegutsevaid ettevõtjaid ja üksikisikuid, kuid muudatused ei mõjuta kokkuvõttes nende tegevust ega halduskoormust märkimisväärselt“ ja „taustakontrolli subjektidele otsene ning tajutav mõju puudub“.

Seda olukorras, kus taustakontrollile allutatud isikud on näiteks sunnitud täitma 10-leheküljelise ankeedi, mis sisaldab muuhulgas kõikide oma elektrooniliste suhtlusvõrgustike kasutajanimede, tervise ja perekondlike sidemete kohta info andmist ajalise piiranguta.

Näiteks lennureisijatele võileibu valmistav kokatädi peab avaldama oma sotsiaalmeedia kontod koos kasutajanimedega, igasugused suhted, sealhulgas ka lõppenud suhted, sealhulgas suhte algus, lõpp ja põhjus, miks suhe lõppes. Ja ka ekspartnerite kontaktandmed, millest tuleb ka välja näiteks inimese seksuaalne sättumus.

Ei pea olema selgeltnägija mõistmaks, kuidas sellised nõuded mõjutavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning võimekust vajalikke inimesi tööle võtta.

Loe täies mahus arvamuslugu Eesti Päevalehest!

Vaata ka Allar Jõksi ettekannet samal teemal ekspertide majandustunnist Delfi Ärilehes ja Postimehes!