Delfi kirjutas hiljuti Riigikogu põhiseaduskomisjoni juhi Hendrik Johannes Terrase (Eesti 200) kavandatavast eelnõust, millega keelataks kehtiva kriminaalkaristusega parteile riigieelarvelise toetuse laekumine ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhi Lauri Läänemetsa plaanist seada rahalistele annetustele ülempiir. Neid algatusi kommenteeris meie partner Allar Jõks.
„Juhul kui hakatakse eelnõu koostama, siis peab olema väga selge, milline on see mure, mida õigusliku reguleerimisega lahendama hakatakse,“ märkis Jõks esmalt Lauri Läänemetsa 100 000 euro piiri teematõstatuse kontekstis. „Kui eesmärgiks on oma erakonna rahandusliku positsiooni parendamine kohalike valimiste eel konkurentide rahavoogude kinnikeeramise abil, siis selline kaalutlus ei ole põhiseaduspärane. Taoline käitumine meenutab olukorda, kus näiteks Dacia omanikud soovivad keelata Mercedeste müügi ja kasutamise, sest nad ise ei saa seda endale lubada.“
Pikemalt pole siin mõtet aga peatuda, toonitas Jõks: idee on läbi kaalumata ja selle detailne arutlemine pole just kõige targem ajakasutus, leidis ta.
Karistatud parteide rahastuse piiramine on tervitatav
Arutelu kriminaalkaristust kandva erakonna rahastuse elimineerimise üle tervitab vandeadvokaat aga soojalt.
„Seonduvalt ettepanekuga vähendada kriminaalkorras korduvalt karistatud erakonnale riigieelarvest toetuse maksmist, siis selline arutelu on igati teretulnud. See võimaldab teadvustada, kui oluline on poliitika teostamisel järgida õigus- ja poliitkultuuri. Küll ei saaks aga mingeid võimalikke õiguslikke lahendusi rakendada Keskerakonna suhtes seniseid karistusi silmas pidades, sest see oleks vastuolus tagasiulatuva jõu keeluga. Samuti peaks taoliste muudatuste jõustumiseks – eeldusel, et need on proportsionaalsed põhiseaduse mõttes – olema piisav aeg ehk kindlasti mitte enne lähenevaid kohalikke valimisi,“ märkis Jõks.
