Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas jättis allkirjastamata Metsküla ja Virtsu koolide koolituslubade tühistamise taotlused. Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos kiidab meie partner, vandeadvokaat Allar Jõks ministrit laste peale mõtlemise ja nende „halduse teerulli“ eest kaitsmise eest ja vastab küsimusele, kas koolituslubade tühistamata jätmine oli seaduslik?
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et koolitusloa läbivaatamiseks on ministril aega kaks kuud taotluse esitamisest (§ 63 lg 7). Lääneranna vald esitas taotlused peale 10. augustit. Seega ei kohusta ükski seadus ministrit enne oktoobri esimest poolt koolituslubade tühistamise (Metsküla Algkool) või muutmise (Virtsu kool) taotlust lahendama.
Aga koolituslubadega seonduv peaks ju olema selge enne uue kooliaasta algust, võiks vastu väita. Jah, aga siin peaks Lääneranna vallajuhid pikalt peeglisse vaatama. Sest taotlus koolitusloa muutmiseks või tühistamiseks oleks pidanud olema esitatud HTM-le viis kuud enne uue kooliaasta algust, mitte augusti keskpaigas.
Miks ei esitanud vald koolitusloa muutmise taotlust viis kuud enne uue kooliaasta algust? Sest ta jättis tähelepanuta, et lisaks koolide sulgemise otsusele tuleb õigeaegselt muuta ka vastavate koolide põhimäärust. Kui vald augustis „ärkas“, siis menetleti Metsküla ja Virtsu kooli põhimäärusi turbokiirusel ja valla enda kehtestatud tähtaegasid rikkudes. Aga Lääneranna valla muster ongi teha kõiki asju viimasel hetkel (täpsemalt väljendudes peale viimast hetke).
Vallavõimurite tegevust koolivõrgu ümberkorraldamisel iseloomustab kolm S-i: sõnamurdlik, silmakirjalik ja sihitu. Sellises olukorras peab leiduma keegi, kes lastele mõtleb ja neid halduse teerulli eest kaitseb. Aitäh, Kristina Kallas!
Loe arvamuslugu pikemalt siit!
24.10.2023 ilmus Lääne Elus uudis, et Tallinna halduskohus jättis rahuldamata 16 lapsevanema kaebuse Virtsu kooli 5.-9. klassi sulgemise osas ja andis õiguse Lääneranna vallale.
Meie partner, vandeadvokaat Allar Jõks märkis, et kohtuotsus irdub aastakümnetega väljakujunenud kohtupraktikast. „Seda olukorras, kus põhiseadust ega põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ei ole hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi osas muudetud,“ märkis Jõks.
„Kohus leidis, et vald võis kohtumenetluses sulgemisotsuse puudulikke põhjendusi täiendada, aga kui kaebajad esitasid kohtumenetluses tõendeid, mida vald oleks pidanud küsima enne koolivõrgu ümberkorraldamist, siis jättis kohus need tähelepanuta.“ Selline lähenemine tekitab Jõksi sõnul kahtluse, et kohus on tõendeid ja argumente valikuliselt hinnanud.
„Et lappida Lääneranna valla koolivõrgu ümberkorraldamise auklikku otsust, mille tulemusena on Eesti ühes suuremas vallas ainult üks põhikool ja Virtsust Lihulasse käivate laste koolipäev võib venida 11 tunni pikkuseks,“ ütles Jõks. „Seetõttu on õigustatud lapsevanemate küsimus, kes kaitseb lapsi valla eest, kus koolivõrku tõmmatakse kokku, et vald saaks investeerida 275 000 eurot Lihula mõisa viinaaita.“
Tallinna halduskohtu otsust saavad lapsevanemad vaidlustada 21. novembrini.
