Meie partner Allar Jõks arutleb ajakirjas Edasi, miks on bürokraatia pugenud sügavale meie riigimõtlemise DNA-sse.
Vastuse leidmiseks avan bürokraatia anatoomiat, tuginedes kolmekümne nelja aastasele kogemusele kohtuniku, õiguskantsleri ja advokaadina.
Reeglite rägastik
Mu vanematekodu naabrusse Nõval kolis aastaid tagasi Saksamaalt Michael. Põhjuseks vähene bürokraa rus, millega Eestis asjad liiguvad. Käesoleva aasta alguses kurtis mees, et lollused, mille eest ta Saksamaalt lahkus, on ta Eestis kätte saanud.
See polnud üllatav, kui lugeda uudiseid ülereguleerimisest, et küüne- ja ripsmetehnikuid tuleb atesteerima ja litsentseerima hakata ning söögikohtades peab kliendil olema ülevaade, millise riigi karjamaal sõi rohtu steigina lõpetanud veis. Bürokraatia või halduskoormus on kui vähkkasvaja, mis pugenud sügavale meie riigimõtlemise DNA-sse. Isegi kui ühest sektorist õnnestub see välja juurida, ajab see oma võrsed kõikvõimalike keeldude, käskude, kooskõlastamiste ja aruandlusvormide kehtestamise näol teise valdkonda.
Erinevad uuringud näitavad, et vaatamata Euroopa Liidu retoorikale ülereguleerimise vähendamise kohta ütlevad numbrid midagi muud. Näiteks võrreldi elektrienergia siseturu ühiste normide direktiivi erinevaid redaktsioone aastast 1996, 2003 ja 2019, täpsemalt lehekülgede, paragrahvide ning kohustust väljendava sõna „peab“ arvu. Kahekümne kolme aastaga ehk 1996 vs. 2019 suurenes sõna „peab“ esinemine 114-lt 623-le. Andmekaitse valdkonnas on kaheksa aastaga ehk 2016 vs. 2024 sõna „peab“ esinemine kasvanud 500-lt 2500-ni. E-kaubanduse ja tarbijakaitse valdtia jakoknini-as on 2017. ja 2024. aasta võrdluses sõna „peab“ esinemissagedus tõusnud kuus korda ehk 200 vs. 1200. Tarbetud regulatsioonid on kulu, sest seaduste loomine ja järelevalve on riigile kallis lõbu. Ühe seaduseelnõu koostamine, vastuvõtmine ja jõustamine võib maksta miljoneid, kuna sellega kaasnevad uuringud, analüüsid, mõjuanalüüsid, kooskõlastamised.
Lisame siia ka parlamentaarse menetluse, puudutatud isikute, nõustajate ja ametnike tööaja. Kas keegi on kunagi kokku löönud, kui palju me suudaks näiteks õpetajate palka tõsta, kui loobuksime kiusatusest järjekordne keeld kehtestada?
On üldteada, et vähem ametkondlikke loamenetlusi, kooskõlastamisi, mittevajalikke nõudeid ja aruandlust vähendab riigikulu ning parendab ärikeskkonda. Juba Artur Alliksaar küsis poeetiliselt, et kas palju kitsendada või kitse paljundada.
Miks siis ülereguleerimine ikka võimutseb?
Vastuse leidmiseks avan bürokraatia anatoomiat, tuginedes kolmekümne nelja aastasele kogemusele kohtuniku, õiguskantsleri ja advokaadina.
Vanemlik hoiak ehk usalduse puudumine
Üks peamisi mootoreid keeldude ja kohustuste ladustamisel ettevõtjale või isikule on usaldamatus. Eestimaalased on paksud ja tarbivad liialt alkoholi? Järelikult tuleb raskendada magusa ja napsi kättesaadavust maksude kehtestamise ning aktsiisi tõstmisega, sest ega nad tervislikult elada kindlasti ei suuda. Ehk mõtlemisvõime ja vastutustunde arendamise asemel püüame rohkem reguleerida keelde ja käske jagades.
Usalduse kui demokraatia toimimise garantiita ei ole tugevat riiki. Kui kodanikud usuvad Eesti demokraatiasse, siis on nad valmis seda ka kaitsma. Toimiv ja tugev demokraatia on usaldusdemokraatia. Seetõttu murendab meie püsimajäämist võimulolijate usk, et eestimaalased ei suuda elada ilma riigi kehtestatud reegliteta ega nende täitmise tagamiseks loodud sunnimehhanismita.
Euroopa Liit nõuab demokraatiat
Üks populaarsemaid õigustusi halduskoormuse tõstmiseks on näidata näpuga Brüsseli poole. Isegi kui see osaliselt võib olla õige, ei maksa unustada, et meie olemegi Euroopa Liit. Mitte ükski EL-i määrus ega direktiiv pole sündinud meie ametnike, ministrite, rahvasaadikute teadmise ja heakskiiduta. Näiteks kasvõi see kurikuulus ESG (ettevõtte keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstandardite kogum) aruandlus, mis sunnib suurettevõtet koguma andmeid kõigi oma 5000 tarnija keskkonnajalajälje ja inimõiguste järgimise kohta. Ilma et oleks selge sellise aruandluse kasutegur ehk tulu-kulu võrdlus.
Eestis on moes Brüsseli ülekuldamine (gold-plating). Tegemist on nähtusega, kus Euroopa Liidu õigus võetakse üle rangemalt kui vaja või antakse lubadusi, mida keegi ei nõua, aga mis käivad Eestile ilmselgelt üle jõu. Näiteks leppisid Eesti ametnikud ja otsustajad kokku EL-i maakasutuse ja metsanduse kliimaeesmärgi nii optimistlikult, et Eesti peab kulutama täiendavalt 290-380 miljonit eurot. Riigikogu võttis lennundusseaduse muutmisega 2022. aastal üle EL-i direktiivi, millega laiendati isikute ringi, kes peavad töökoha saamiseks läbima taustakontrolli. Silmas peeti neid, kes puutuvad kokku kaupade, lasti ja lennupostiga väljaspool lennuvälju.
Lähinaabrid valisid leebema variandi
EL-i direktiiv lubas igal riigil otsustada, kelle suhtes kohaldada lihtsustatud ja kelle suhtes tugevdatud kontrolli. Millise tee valis Eesti? Pole üllatav, et Eesti rakendas kõigi isikute suhtes tugevdatud kontrolli. Seda olukorras, kus puudus riskihinnang, mis oleks toonud välja näiteks suure terroriohu. Tulemusena peavad kõik isikud täitma 10-leheküljelise ankeedi, mis sisaldab muuhulgas kõikide oma elektrooniliste suhtlusvõrgustike kasutajanimede, tervise ja peresidemete kohta info andmist ajalise piiranguta ehk ka näiteks 10 aasta taha. Järelikult peab ka lennureisijatele võileibu valmistav kokatädi avaldama oma sotsiaalmeediakontod koos kasutajanimedega, igasugused suhted, sealhulgas lõppenud suhted, nii suhte alguse, lõpu kui põhjusega, miks suhe lõppes. Samuti ekspartnerite kontaktandmed, millest tuleb ka välja näiteks inimese seksuaalne sättumus.
Meie lähinaabrid kasutasid õigust valida leebem variant ning tugevdatud taustakontrolli kohaldati ainult juhul, kui selleks oli töökohast (turvavärav vs. pardatoidu valmistamine) või ohuhinnangust tulenev kaalukas põhjus, näiteks terrorismioht.
Lennundussektoriga seotud ettevõtjad kogesid peale seaduse jõustumist omal nahal, kui raskeks või kallimaks läks töötajate värbamine. Seetõttu poleks ebaõiglane hinnang, et kui Euroopa Liit jätab valiku liikmesriigile, valib Eesti reeglina kõige enam meie konkurentsiolukorda halvendava lahenduse.
Mis on ülekuldamise põhjused? Mõnikord on selleks võimetus reguleeritavast valdkonnast aru saada. Teinekord Euroopa Liiduga liitumise kõrvalmõju ehk õpitud abitus ja sellest võrsuv soovimatus mõtlemisele aega kulutada. Ja kindlasti võib Brüsseli ülekuldamine kujuneda hüppelauaks Euroopasse. Nagu hiljuti näha saime.
Euroopale eeskuju näitamine on tähtsam kui Eesti heaolu ja julgeolek
Regionaal- ja põllumajandusministeerium algatas eelnõu, et keelata kanade puurispidamine.5 Eelnõu autorid möönavad, et kuna EL-is pole selline kanade pidamise viis keelatud, siis halveneks oluliselt meie tootjate konkurentsivõime, kuna nad peavad tegema mitmekümne miljoni suuruseid kulutusi, mida me naabrite (Läti, Leedu, Poola) ettevõtjad ei pea tegema. Munade hind tõuseb ehk väheneks tarbijate ostujõud, ning paljud inimesed maakohtades kaotaksid töö ehk löögi saaks regionaalareng. Kirsiks tordil on ministeeriumi tõdemus, et kannatab Eesti toidujulgeolek ehk valmisolek näiteks sõja korral oma elanikke munadega varustada.
Aga kogu negatiivse mõju Eesti rahvuslikele huvidele kaalub ministeeriumi arvates üles Eesti võimalus välispoliitikas silma paista: „Välissuhteid silmas pidades saame kõnesoleva muudatuse jõustudes kindlasti olla EL-is esimeste riikide seas, kes on munakanade puuris pidamise keelustanud. Saame olla teenäitajad ja anda head eeskuju.“
