„Euroopa inimõiguste kohus ütles väga selgelt välja, et õigus haridusele Euroopa inimõiguste konventsiooni tähenduses ei tähenda seda, et haridust peaks riik andma ükskõik mis keeles peale riigikeele. See on Eesti olukorda silmas pidades väga oluline lahend,“ kommenteeris meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks „Vikerhommikus“ hiljutist kohtulahendit, mille järgi Läti koolide üleminek läti keelele vastab Euroopa inimõiguste konventsioonile.
Jõksi sõnul leidis Euroopa Inimõiguste kohus, et lätikeelsele haridusele üleminek toimus samm-sammult kuna üleminekuks oli viis aastat. Seega oli antud muudatustega harjumiseks piisavalt aega. Eestis on tema hinnangul üleminek eestikeelsele haridusele veelgi pikema üleminekuajaga st ligi 10 aastat.
„Muidugi ei saa siit kohe kopeerida, öeldes, et Eesti üleminek eestikeelsele haridusele on samamoodi ilmtingimata inimõiguste konventsiooniga kooskõlas, igaüks võib seda vaidlustada. Aga vähemalt Euroopa Inimõiguste Kohtu põhjendused tekitasid minus küll optimismi, et sellised võimalikud vaidlused, mida keegi võiks Eesti riigi vastu esitada, ei ole väga suure perspektiiviga ehk nende eduvõimalused ei ole väga suured,“ rääkis Jõks.
Eestikeelsele haridusele ülemineku edukus sõltub paljuski poliitilisest tahtest. Vandeadvokaat peab seetõttu oluliseks, et riik haridusse minevat raha kuhugi mujale ei paneks ja plaanitud tegevusi ka rakendaks. Kaebused Eesti riigi vastu võiksid olla edukad, kui eestikeelsele haridusele üleminekut piisavalt ei rahastata, mistõttu näiteks eesti keele õpetajaid piisavalt ei jätku. „Kui riik piisavalt õpetajaid ei suuda tagada, siis võib tegelikult ju öelda, et kuidas saab eestikeelsele haridusele üleminek olla õigustatud, kui sinna midagi ei panustata.“
Seetõttu peab Jõks koalitsiooni eelarvekõnelustel arutatud küsimust, kas haridusse raha juurde panna või mitte, selle vaidluse kontekstis äärmiselt oluliseks.
