Meie tänase poliitilise kultuuri tase illustreerib ilmekalt koalitsiooni ja opositsioon pahupoolt, ja siit saab ainult ennustada, milliseks kujuneb meie demokraatia järgnevate aastate jooksul, räägib meie partner Allar Jõks president Kersti Kaljulaidi taskuhäälingu saates „Presidendi sõna“.
Esiksaade „Riigikogu. Kriis või demokraatia“ sukeldub meie poliitilise taseme kvaliteeti ja arutleb, millised võiksid olla järgmised võimalikud sammud parema valitsuse suunas.
Kuula saadet
Uue valitsuse ja demokraatia arengu kohta ütleb Jõks, et praegust olukorda ei saa nimetada kriisiks, sest kriisi alget oli näha juba eriolukorra järgselt 2020. aastal Jüri Ratase valitsuse ajal. Olles töötanud õiguskantslerina kokku kolme riigikogu valitsuse ajal ja näinud valitsuste erinevaid käitumismustreid, usub Jõks, et poliitika professionaalsus avaldub otsuste vastuvõtmises, mitte laskumises lõpututesse diskussioonidesse. Näiteks ei saa me viimaste valimiste valguses öelda, et koalitsioonilepingud otsuste vastuvõtmisele kuidagi soodsama pinna on loonud, sest tulemuste saavutamiseks täpselt kirja pandud etapid tekitavad paratamatult parlamentaarse debati.
Mis on võti demokraatia kvaliteedi tõstmiseks? Jõksi arvates aitaks valijate, eelkõige nooremate valijate teadlikkuse ja aktiivsuse tõstmine muuta valimiskampaaniate taset ja panna parteid valijasse tõsisemalt suhtuma. Halvad saadikud on valitud heade valijate poolt, kes hääletamata jätsid. Parteide valimisprogrammide tase on reeglina lähtunud eeldusest, et valija IQ on võrdne pea ümbermõõduga. Vaid valija harimisega saame murda senise hoiaku ja tagada, et demokraatia ei lõppe valimiskasti juures.
Saates räägivad veel riigikogu liige Tõnis Lukas, riigikogu koalitsiooniesindaja Toomas Kivimägi, Tartu Ülikooli õppejõud Marju Lauristin ja tudengid.
Saade on järelkuulatav Spotify’s
