Meie partner ja endine õiguskantsler Allar Jõks arutles Postimehes põhiseaduse muutmise vajalikkuse ja võimalikkuse üle.
Jõks ütles, et ta ei ole suutnud tuvastada mitte ühtegi süsteemset riigiõiguslikku probleemi, mis takistaks riigi toimimist ja põhiõiguste kaitset. Ta lisas, et kuna põhiseaduse muutmine eeldab laiapõhjalist konsensust, ei ole arutelul erilist perspektiivi, kui poliitilised jõud on riigikogus end oma kinnisideede külge ankurdanud.
Pigem võrsuvad Eesti hädad tema sõnul sellest, et põhiseadust ei järgita, mitte sellest, et põhiseadus oleks puudulik. Paljude seaduseelnõude puhul ei kontrollita kooskõla põhiseadusega. „Euroopa Liiduga lepitakse entusiastlikult kokku kahjulikke kliimaeesmärke, mille kooskõla põhiseaduse aluspõhimõtetega on küsitav,“ tõi ta näiteks ja lisas: „Põhiseadusleigust ei saa ravida põhiseaduse muutmisega.“
Jõks sedastas, et laiapõhjalisi arutelusid Eesti jaoks tähtsates küsimustes ei toimu riigikogus mitte põhiseaduse puuduste tõttu, vaid seetõttu, et riigikogu tegeleb järjekindlalt oma tähenduse ja rolli pisendamise ehk enesetühistamisega.
Muutmist vajab teine seadus
Allar Jõks ja endine Põhiseaduse Assamblee liige Jüri Raidla leiavad, et töötõkestuse ja teerullipoliitika ohjeldamiseks tuleb muuta hoopis riigikogu kodu- ja töökorra seadust ja on selleks koostanud kaheosalise ettepaneku. See ütleb, et esiteks tuleb sätestada maksimaalselt võimalikus ulatuses parameetrid parlamendi töö tahtliku takistamise piiramiseks ning riigikogu juhatuse volitused töö tõkestuse piiramisel. Teiseks tuleb töötõkke piiramisel anda opositsioonile siiski täiendav kaitsemehhanism.
Loe sellest ettepanekust ja põhiseaduse muutmisest lähemalt Postimehe artiklist.
