„Küsimus ei ole selles, kas rohepööret on vaja. Küsimus on selles, kuidas me seda teeme,“ ütles meie partner Allar Jõks saates „Äripäeva fookuses“.
Lähiaastail ei peaks Jõksi arvates rohepööre Eesti ega Euroopa Liidu prioriteetidesse mahtuma, sest meil on pakilisemaid kriise. Küll aga tahab Jõks näha sisukat avalikku arutelu, kus võtame rohepöördel ajutiselt hoogu maha ja kus jätkame. Seda pole tema sõnul aga mitmel põhjusel.
Demokraatia kliimapööret ei soosi
Meie partner selgitas saates ka erinevatelt poliitilistelt mõtlejatelt ja õigusfilosoofidelt laenatud mõtet, et rohepööre paneb meie demokraatia ohtu. Jõksi sõnul on see oht tingitud esiteks sellest, et demokraatlikus riigis on väga raske teha pikaajalisi otsuseid ja plaane, mis on kliima jaoks olulised, sest iga nelja või viie aasta järel on valimised. „Kui valijaskonnale üks plaan ei meeldi, siis tuleb võimule teine poliitiline jõud, kes selle plaani tühistab. USA-s oli ilmselge, et Joe Bideni ajal oli üks suund, nüüd võeti teine suund. Mis tuleb nelja aasta pärast, me ei tea.“
Ta tuletas meelde, et ka Eestis tunnistas 2023. aastal uus koalitsioon eelmise valitsuse otsused, sealhulgas maksuküsimused ja lapsetoetused, sisuliselt kehtetuks.
Kuulda on maailmalõpusõnumeid
Teiseks ohuks nimetab Jõks radikaliseerumist ja vastandumist, mida esineb nii poliitiliste jõudude, noorte ja vanade kui ka linna- ja maainimeste puhul. „Ma näen selle teema ümber radikaliseerumist. Eestis, demokraatlikus riigis, peaks tulenevalt põhiseadusest olema kõigil õigus öelda midagi kliimapöörde poolt või vastu. Aga ma näen tühistamist, tühistajate tühistamist. Ma näen sildistamist. Ja see ei võimalda meil põhistatud arutelusid pidada.“
Tema sõnul on kliimateemalistes vaidlustes kuulda maailmalõpusõnumeid. „Kui me kohe midagi ei tee, kui me kohe ei keela ära Enefiti õlitehase tootmist või põlevkivi kaevandamist, siis on kohe maailmalõpp. Ja vastupidi, me kuuleme teiselt poolt, et kui rohepööre tuleb, siis me sureme ka kõik ära.“
Jõksi sõnul ei võimalda taolised apokalüptilised meeleolud läbi kaalutud otsuseid vastu võtta. „Me hakkame seda kliimaseaduse eelnõu puhul nägema. Sõltuvalt sellest, kes tollel hetkel võimul on, hakatakse kas väga kiiresti läbi suruma või vastupidi obstruktsiooni kasutama.“
Veel tuli saates juttu riigikogu olulisuse hääbumisest, Eesti konkurentsivõimest ja energeetikast, ESGst ja bürokraatiast. Samuti puudutati seaduste rohkust ja ülereguleerimist ning lobitööd.
Geopoliitiliselt põigati ka USAsse, kus asus taas presidendiametisse Trump, ja Poola, mis on praegu EL-i eesistujariik. Saates vaagiti, kuidas mõjutavad need sündmused kliimapoliitikat ja Pariisi kliimaleppe eesmärke.
Kuula täispikka intervjuud Äripäeva raadiost või Kestlikkusuudistest!
