Meie partner ja teenusmajanduse koja juhatuse liige Allar Jõks käis Äripäeva raadio hommikuprogrammis rääkimas 2024. aasta parima ja halvima seaduse konkursist ja palju kõneainet pakkunud hääleõiguse muutmisest.
Ratsionaalselt vaadates on Eestil 2024. aasta lõpus teha tähtsamaidki asju kui hääleõiguse muutmine, ütles Jõks. Ta ei tõstaks praeguseid majanduse väljakutseid vaadates hääleõiguse muutmist isegi esimese kolme prioriteedi hulka.
„Keegi pole hetkel üritanudki usutavalt näidata, kuidas see tagab kuidagi paremini julgeolekut. Aga see ei tähenda seda, et põhiseadust ei tohi muuta, kui selleks on moraalsed, emotsionaalsed kaalutlused. Iseenesest on selliste kaalutlustega täiesti loogiline, et nende riikide, kes viivad läbi või toetavad agressiooni, kodanikud ei saa kohalikel valimistel hääletada,“ rääkis Jõks.
Põhiseaduse muutmisega läheb Jõksi hinnangul aga väga kiireks. „Seal on mitmeid valimisseadustest tulenevaid nõudeid. Näiteks peaks esimeseks juuniks olema valmis ringkondades mandaatide jagamine. Aga kuidas me mandaate jagame, kui me ei tea, kui palju on valijaid? Isegi kiireloomulisena võtab põhiseaduse muudatus aega seitse kuud,“ rääkis Jõks, kes on kahtleval seisukohal, kas kõiki asju jõutakse nii lühikese aja jooksul korralikult ära teha.
Aita leida aasta parim ja halvim seadus
Hommikuprogrammis rääkis Allar Jõks ka Teenusmajanduse Koja korraldatavast 2024. aasta parima ja halvima seaduse konkursist. Kaasa mõtlema ja nii häid kui ka halbu sel aastal riigikogus vastu võetud seadusi on oodatud Jõksi ja Teenusmajanduse Kojaga jagama kõik ettevõtjad, organisatsioonide ja ühenduste esindajad ja teised aktiivsed inimesed.
Milline on aga üks hea või halb seadus? Hea seaduse all peab Jõks silmas seadust, mis vähendab bürokraatiat. „Kaotab ära mingisugused täiendavad nõuded, näiteks sa ei pea nii palju lube taotlema.“ Halb seadus vastupidi tekitab bürokraatiat juurde. „Keeratakse vinti peale. Sa pead rohkem tõendeid esitama, rohkem taotlusi esitama, kauem erinevates virtuaalsetes järjekordades seisma.“
Kuigi kümnendat korda korraldatavale konkursile on tavaliselt saadetud enim halbu seadusi, näeb Jõks isegi suuremat väärtust hea õigusloome esiletõstmises. „Eestlastele omaselt esitatakse rohkem kandidaate ikka halvima seaduse kategoorias. Nagu paljud on öelnud, siis eestlastele meeldib ennast surnuks viriseda. Mina tahaksin just keskenduda sellele, et me suudame paremat õigusloomet ja Eesti konkurentsivõimet tagada, kui me tunnustame neid inimesi, kes teevad midagi head.“
