Sel aastal langes Eesti konkurentsivõime edetabelis 33. kohale. Meie riigijuhtide ärikeskkonda ülistava retoorika taustal tundub selline hinnang šokeeriv, kirjutab meie partner Allar Jõks Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos.
Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemused paigutasid Eesti 67 riigi võrdluses 2024. aastal 33. kohale. Võrreldes kahe eelmise aastaga on langustrend ilmne. Nagu ka see, et Eesti konkurentsivõime järjekindel vähenemine paistab häirivat vaid ettevõtjaid.
Õiguskeskkonna ebakindlus ja vastuvõetud regulatsioonide kvaliteet
Olen aastakümneid kirjutanud sellest, et riigi konkurentsivõimet mõjutab oluliselt meie õigusruumi kindlus ning seaduste kvaliteet. Läbimõtlemata seadustega ei ole võimalik luua head ärikeskkonda.
Pärast riigikogu valimisi on õigusruum muutunud oluliselt ettearvamatuks. Kes peaministri huultelt lugeda oskasid, need said kindluse, et maksud ei tõuse. Täna on käibemaks tõstetud, mootorsõidukimaks vastuvõetud, magusa joogi maks vastuvõtmisel ja alkoholiaktsiisi tõstmine päevakorral.
Kuivõrd muudatusi viiakse läbi turbokiirusel, siis jäävad eelnõu mõjude analüüsid puudulikuks ja ettevõtjate kaasamine näiliseks. Tulemusena põhinevad vastuvõetud õigusaktid pigem eelnõu autorite usul, mitte paremal teadmisel.
Näiteks magusa joogi maksu eelnõu puhul eirab terviseminister ilmselgeid fakte selle kohta, et sarnane maks ei ole üheski riigis parandanud tervisenäitajaid. Küll aga tekitab täiendavat bürokraatiat koos maksu administreerimiseks vajalike kulude kasvuga. Nõustun kolleeg Carri Ginteriga, kelle sõnul lisanduva bürokraatia tõttu on oht rasvuda hoopis riigil. Lisaks ei ole see Euroopa Liidu õigusega kooskõlas lahendus, kus maksustatakse tooteid (mis tekitavad vähem ülekaalu) ja jäetakse maksustamata tootegrupid, mille mõju ülekaalule on ilmselge.
Mai lõpus toimus riigikogu majanduskomisjoni istung, mille eesmärk oli valida, kuidas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse direktiiv ehk senisest suuremad trahvid rikkumiste eest Eesti õigusesse üle võtta. Justiitsministeerium surub lahendust, mille eesmärk oleks lihtsustada ettevõtjate karistamist konkurentsirikkumiste eest ka siis, kui tõendeid selleks napib. Konkurentsiameti peadirektor aga vihjas istungil kogunisti vajadusele hakata sekkuma isegi olukorras, kus rikkumist polegi.
Enamus õiguseksperte, sh õiguskantsler Ülle Madise, peab aga tähtsaks, et ettevõtjate põhiseaduslikud õigused oleksid tagatud ning ametnike suvast, instinktist või maailmavaatest lähtuv karistamine oleks välistatud.
Võib näha ka positiivseid märke
Eesti konkurentsivõime kontekstis võib istuvalt valitsuselt ka positiivseid märke näha. Kliimaminister Kristen Michal on kliimaseaduse eelnõu ettevalmistamisel suutnud tasakaalustada vastuolulisi huvisid ja huvigruppe. Väljapakutud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu tutvustatud põhisuunad ei ole ideaalsed, kuid loovad eeldused nii rohepöördeks kui ka meie konkurentsivõime kasvuks.
Seetõttu jääb arusaamatuks ministri suunas tehtud kriitika, mis nõuab rohepööret ükskõik mis hinnaga. Tuletan meelde, et Eesti põhiseaduse preambulis sisalduv eesmärk „kestmine läbi aegade“ eeldab, et me tasakaalustame looduskeskkonna ja majandusliku arengu vajadusi. Vastasel juhul oleme küll aastal 2050 süsinikuneutraalsed, aga pooltele eestimaalastele tuleb iga kuu toimetulekutoetust maksta.
Kuidas edasi?
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo on ettevalmistanud Eesti majanduse põhimõtted ehk majanduspoliitika plaani, mille eesmärk on kasvatada Eesti majandus kahekordseks. Paljuski põhineb see ettevõtjate ettepanekutel. Sellise plaani suurim väärtus seisneb selles, et võimaldab Eesti konkurentsivõimest rääkida. Paraku ei ole valitsus seda plaani isegi arutanud.
Kui sellest plaanis jõustada kasvõi veerand, ei peaks me konkurentsivõime edetabelis vaatama Läti ja Leedu tagatulesid. Eesti ärikliima ja konkurentsivõime peenhäälestuse asemel on nüüd tarvis kätte võtta kruvikeeraja ja haamer. Loodan, et uus peaminister on selleks valmis.
