Andmekaitsereeglite rikkumise eest on Eestis tehtud vaid 408 euro eest trahve, Lätis ja Leedus on see summa sadu kordi suurem, aga siiski väike, selgub rahvusvahelise advokaadibüroo DLA Piper koos kohalike ekspertidega läbiviidud uuringust.
Kõige enam on trahve määratud Itaalias – kokku üle 69,3 miljoni euro eest. Järgnevad Saksamaa ja Prantsusmaa vastavalt 69,1 ning 54,4 miljoni euroga. Balti riikides määratud trahvid jäävad teistest tunduvalt väiksemaks. Kõige rohkem on trahvitud Lätis: kokku 93 000 eurot. Leedus on see summa 81 00 eurot ning Eestis vaid 408 eurot.
Meie partner Mihkel Miidla, kes osales uuringus kohaliku eksperdina ning kogus infot Eesti turu kohta, selgitab: ,,See ei näita, et reeglite täitmisega üldjoontes kõik suurepärane oleks või et Andmekaitse Inspektsioon tööd ei teeks.” Praktikas on Miidla sõnul tehtud palju ettekirjutusi sunniraha ähvardusega – seda aga ei loeta trahviks. Teisalt väärteomenetlusi, mille tulemusena on reaalselt ka trahve määratud, on vähem. Põhjuseks on asjaolu, et väärteomenetluse läbiviimine on võrdlemisi ressursimahukas protsess. Võrreldes paljude teiste liikmesriikidega puudub Eesti õiguses võimalus määrata haldustrahve. ,,Seejuures haldustrahvide määramiseks on küll vastav eelnõu välja töötatud, kuid selle edasine saatus on hetkel küsimärgi all,” lausus Miidla.
Alates möödunud aasta 28. jaanuarist on Euroopas määratud andmekaitse rikkumiste eest trahve kogusummas 158,5 miljonit eurot. See on 39 protsenti rohkem, kui sellele eelnenud 20 kuu jooksul. Viimase aasta jooksul teavitati Euroopas iga päev keskmiselt 331 rikkumisest. Võrreldes üle-eelmise aastaga on rikkumistest teatamiste arv kasvanud 19 protsenti. Vaatamata üle-Euroopalisele suurele tõusule nii rikkumistes kui trahvisummades, on Eesti jäänud mõlemas tagasihoidlikuks. Alates GDPR kehtestamisest 2018. aasta maikuus, on Eestis teatatud kokku 326 rikkumisest. Neist 138 juhtumit viimase aasta jooksul, mis on kõigest 17 võrra rohkem ülemöödunud aastast.
Uus võim paneb piire katsetama
Järelevalveametkonnad on viimase aastaga katsetanud oma uue võimu piire, kehtestades aina suuremaid trahve. Siiski on olnud trahvisaajate hulgas neid, kel õnnestunud otsus edukalt edasi kaevata ning vähendada oluliselt määratud trahvisummat. Isikuandmete kaitse üldmääruse juures on veel palju juriidilisi küsimusi. Trahvisummade määramise alused on üks neist, mis täna veel selge vastuseta.
Loe lähemalt Postimehest ja tutvu uuringuga.
