Baltikumi ühinemiste ja ülevõtmiste (M&A) turg möödunud aastal rahunes ja tehingute arv pisut vähenes. Vaatamata väikesele langusele ületasid näitajad siiski oluliselt pandeemiaaja taset, näitab M&A andmebaasi Mergermarket statistika.
Kuigi tehingute arv oluliselt ei vähenenud, jäi kõigi tehingute avalikustatud koguväärtus siiski 2019.–2020. aastate tasemele ehk vahepealsest kahest taastumisaastast madalamaks. Kokkuvõttes, suure väärtusega tehinguid tehti mullu vähem kui varasematel aastatel. 2023. aasta kümne suurima avalikustatud tehingu hulgas oli üle 100 miljoni euroseid tehinguid vaid kolm. 2022. aastal ületasid neli tehingut 200 miljoni euro piiri, nende seas väärib eraldi äramärkimist Bolti 628 miljoni eurone rahastamisvoor.
Tehingute edetabelit valitsevad juba neljandat aastat idufirmad
Kokkuvõte põhineb Mergermarketi tehinguandmebaasi andmetel ja avalikult kättesaadaval teabel.
Märgime, et meie analüüs põhineb rahvusvahelise M&A analüüsi-, info- ja uuringusüsteemi Mergermarketi statistikal. Alates 1. jaanuarist 2023 kaotati Mergermarketi tehingukriteeriumitest varem kehtinud 5 miljoni USA dollarise väärtuse alampiir. Seetõttu oli tehingute arv 2023. aasta statistikas veidi suurem. Mergermarketi andmebaasis jaotatakse tehingud riikide vahel „tehingu geograafilise keskme“ alusel. Kasutatud on andmeid seisuga 10. jaanuar 2024.
Leedukate osturalli
Leedus ja Lätis on tehinguaktiivsus viimasel kolmel aastal püsinud stabiilsena, samas kui Eestis vähenes tehingute arv 2021. aasta 72-lt 2023. aastaks 49 tehinguni. Avalikustatud tehingute väärtused vähenesid sellest enamgi. Põhjuseks on eelkõige idufirmade rahastamise kokkutõmbumine ja Eesti üldine majandusseisak.
Juhime tähelepanu, et Mergermarketi statistika hõlmab ainult väärtusi, mille tehingupooled on Mergermarketile või avalikult teatanud; seega ei kajasta tabelid Balti riikide M&A turu tegelikku mahtu päris täpselt ning näitavad vaid üldisi suundumusi.
Kuigi räägitakse, et välisinvestorid on Balti ühinemiste ja ülevõtmiste turult tagasi tõmbunud, näitab statistika vastupidist. Mergermarketi andmetel oli 2020. aastal välismaiste (mujalt kui Balti riikidest pärit) ostjate osakaal Balti ettevõtete ülevõtmistehingutes 42%. 2021. aastal kasvas see 44%-le ja 2022. aastal 45%-le. Aastal 2023 oli sama näitaja vaid veidi madalam, 40%.
Märkimist väärib, et kohalike (Balti) ostjate hulgas on märgatavalt aktiivsemaks muutunud Leedu investorid. Kõigist Balti ostjate tehtud tehingutest moodustas Leedu ostjate osakaal 2020. aastal 27%, 2021. aastal 43%, 2022. aastal 39% ja möödunud aastal peaaegu poole kõigist tehingutest ehk 49%.
Energiasektor jõudis TMT-le järgi, ehitus ei jää kaugele maha
Kolm peamist sektorit olid 2023. aasta tehinguaktiivsuse järgi tehnoloogia, meedia ja telekom (TMT), energia ja kommunaalteenused ning ehitus, tootmine ja kinnisvara.
Energia ja kommunaalteenuste sektoris kasvas tehingute arv märgatavalt – 2022. aasta 18 tehingult 2023. aastal 27-le – jõudes TMT-ga samale tasemele. Kümne avalikustatud väärtuselt suurima tehingu hulgas on energiavaldkonna tehingud koguni seitse: Gaso ja Latvijas Gaze (Läti gaasiettevõtted), kaks Skeleton Technologies’i rahastamisvooru (energiasalvestustehnoloogiaid arendav Eesti kasvuettevõte), PVCase (päikeseenergiatehnoloogia), Elcogen Group (rohelise vesiniku tehnoloogia) ja Sunly (tuule- ja päikeseparkide arendaja).
2024: aktiivsus eeldatavasti ei lange, palju tehinguid ettevalmistamisel
Soraineni M&A asjatundjad prognoosivad, et M&A tehingute koguarv püsib sel aastal ligikaudu 2023. aasta tasemel. Samas võivad üksikud suurtehingud tulemusi oluliselt muuta. Viimastel kuudel on teatatud mitmete suurte Balti ettevõtete, näiteks Luminori, Eco Baltia ja Cgatesi müügiplaanidest.
airBaltic on teatanud, et plaanib 2024. aasta teises pooles minna börsile, ning eelmisel suvel tehti avalikuks ka Citadele Panga võimalik müük või börsileminek. „Meile on teada veel mitu suuremat müügiplaani, mida pole seni avalikustatud,“ ütleb partner Laimonas Skibarka. „Investeerimisnõustajate sõnul on neil käed tööd täis tehingutega, mis viiakse tõenäoliselt lõpule 2024. aasta teisel poolel. Kui suurem osa neist tehingutest sel aastal realiseeruvad, peaks Balti M&A turg kujunema küllalt aktiivseks.“
Seda optimismi toetavad ka makromajandusprognoosid. 2023. aasta oli Leedu ja Läti majanduses stagnatsiooniaasta ning Eestis jätkus teist aastat majanduslangus. Majandusteadlased ennustavad, et tänavu peaks Balti riikide majandus taas kasvama. Kuna inflatsioon on taandumas ja üldise veendumuse kohaselt langetab EKP peagi intressimäärasid, oleme mõõdukalt optimistlikud, et Balti M&A turul on oodata elavnemist.
„Geopoliitilised pinged on praegu ühtviisi nii tehingute takistuseks kui ka stiimuliks,“ selgitab Skibarka. Kuna välisinvestorid ja osa kohalikke investoreid suhtuvad Balti riikidesse ettevaatlikult, kahanevad ettevõtete väärtused ja konkureerivaid ostjaid on vähem. Osa aktsionäre kaaluvad riskide hajutamiseks osaluste müüki või on seda juba tegemas. Seetõttu ilmub turule ettevõtteid, mis varem müügiks ei olnud.
„Julgematel investoritel on nüüd hea aeg omandada ettevõtteid soodsama hinnaga, samas on ka konkurents väiksem,“ märgib Skibarka. Ta meenutab rahvatarkust, et kes ei riski, see šampust ei joo.
Samuti osutab ta, et kasvavaks trendiks on ettevõtjate põlvkonnavahetus. Skibarka sõnul saabub esimese põlvkonna ettevõtjatel, kes pole planeerinud nii-öelda pärandamist – ettevõtte üleandmist lastele või palgatud juhtidele – varem või hiljem aeg oma ärid maha müüa.
Energia- ja idufirmad endiselt hoos
Energiasektoris on suurt aktiivsust oodata ka tänavu. Baltimaades on arendusjärgus palju taastuvenergiaprojekte, mis nõuavad suurel hulgal kapitali. Ka energiavaldkonna idufirmad ja kasvuettevõtted püsivad investorite jaoks atraktiivsetena. Kui soovite energiasektori väljavaadete kohta rohkem teavet, siis olete teretulnud osalema meie 2024. aasta Balti M&A ja erakapitali foorumil, kus toimub ka energiasektori aruteluring.
TMT sektor jääb tehinguturul samuti aktiivseks. Suuremaid tehinguid võib oodata ka finants- ja kindlustussektoris. Idufirmade ning kasvuettevõtete osa suurimate tehingute esikümnes on olnud suur (2023. aastal 7 tehingut 10-st; 2022. aastal 6 tehingut 10-st) ning see ei muutu ka tänavu. Põhjusi on mitu:
- Balti idufirmade ökosüsteem on tugev ja elujõuline
- Ükssarvikud ja teised suured kiirelt kasvavad idufirmad kaasavad regulaarselt kapitali, mõned valmistuvad ka müügiks
- Lõviosa Balti idufirmadest on globaalsed tehnoloogiaettevõtted, keda geopoliitilised riskid oluliselt ei mõjuta, nende väärtus säilib ja investorite huvi püsib
Riskikapitaliinvestoritel on väga hea juurdepääs kapitalile ning iduettevõtete jooksvad rahavarud on üldiselt väiksemad kui kaks aastat tagasi. „Eeldame, et idufirmade rahakaasamise tempo 2024. aastal kiireneb ja iga-aastase tehingutabeli esikümnes näeme endiselt palju Balti iduettevõtteid,“ prognoosib partner Toomas Prangli.
Eesti: taastumislootus pärast tehingumahtude kiiret kukkumist
Eesti 2023. aasta statistikat vaadates jääb esimesena silma avalikustatud tehingute koguväärtuse järsk langus. 482 miljonit eurot aastas on vaevalt kolmandik eelnenud aasta tehingute avalikustatud koguväärtusest ja vähem kui viiendik 2021. aasta kogusummast.
Kukkumise peamiseks põhjuseks on Eesti ettevõtete kahe aasta tagused rekordilised rahakaasamised. „Mitu ükssarvikut ja teisedki suured Eesti idufirmad suutsid 2021. aastal ja 2022. aasta esimeses kvartalis kaasata märkimisväärseid summasid. Seetõttu ei korraldanud nad uusi väliseid rahastamisvoore 2023. aastal, mil ettevõtete hinnangulised väärtused olid väiksemad,“ kommenteerib Prangli.
Samuti ei pruugi Mergermarketi andmed olla ammendavad, kuna hõlmavad ainult avalikustatud tehinguväärtusi. Vastupidiselt Mergermarketi statistikale võis Baltikumi suurim tehing toimuda just Eestis: nimelt tehing, millega loodi Tallinna linna ja eraomandis kommunaal- ja energiaettevõtte Utilitas ühisettevõte. Kuna selle tehingu väärtust pole avalikustatud, ei kajastu see ka statistikas.
Prangli märgib, et tehingute koguväärtusest tähelepanelikumalt tuleb jälgida tehingute arvu. Selle järgi polnud kukkumine kaugeltki nii ränk. Mergermarketi statistika järgi tehti mullu hoolimata kaheaastasest langusest siiski rohkem tehinguid kui aastatel 2018–2020.
Prangli sõnul mõjutas Eestis eelmisel aastal viimaks juurutatud välismaiste otseinvesteeringute taustakontroll tehinguturgu väga vähe, kuna kontrolli ulatus on piiratud. Jõustunud eeskirjade kohaselt tuleb taotleda luba ELi-väliste investorite investeeringuteks strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, mida kontrollimehhanism hõlmab. See puudutab elutähtsate teenuste (nt energia, transport ja side) pakkujaid, aga ka riigiettevõtteid ning sõjavarustuse ja/või kahese kasutusega kaupade tootjaid ja tarnijaid.
Tulevikku vaadates eeldame, et Eesti tehinguturg jääb vähemalt praegusele tasemele ning väljavaade on positiivne. Lootusrikas võib olla mitmetel põhjustel:
- Mitmed ettevalmistamisel olevad suurtehingud viiakse lõpule
- Riskikapitali on turul palju ja otsitakse, mida osta
- Energia- ja tehnoloogiasektoris on aktiivsus endiselt kõrge
- Asutajate ja investorite hinnangud ettevõtete väärtusele on ühtlustumas
- Hiljutistele mitteavalikele siseringi rahastusvoorudele järgnevad ka avalikud voorud
Juhime tähelepanu, et Mergermarketi statistika hõlmab ainult väärtusi, mille tehingupooled on Mergermarketile või avalikult teatanud; seega ei kajasta tabelid Eesti M&A turu tegelikku mahtu päris täpselt ning näitavad vaid üldisi suundumusi.
Läti: gaasisektori suurtehingud näitavad positiivset suunda
Lätis on suurte avalikustatud väärtusega ühinemis- ja ülevõtmistehingute arv viimasel kolme aastal püsinud suhteliselt stabiilsena, igal aastal on neid toimunud ligi 30. Pandeemiaaja tasemega võrreldes on tehinguid olnud oluliselt rohkem.
Suuremate avalike tehingute koguväärtus kasvab jätkuvalt ja läheneb varasemale tasemele. Pärast 2021. aasta järsku langust näis see eesmärk olevat märksa kaugemal. Suurema osa 2023. aasta tehingute koguväärtusest andsid kaks suurt energiasektori tehingut (gaasiettevõtete müük). Kui need kaks suurtehingut kõrvale jätta, siis keskmine tehinguväärtus pigem vähenes. Tuleb ka märkida, et Läti gaasivõrguoperaatori Gaso müük Eesti Gaasile kajastub statistikas Läti tehinguna.
2023. aasta esimene pool oli Läti turul üsna sündmustevaene. Selle põhjuseks olid peamiselt Ukrainas jätkuv sõda ja 2022. aastast üle kandunud finantsšokid ehk kõrge inflatsioon ja intressimäärade järsk tõus. Pärast inflatsioonitaseme normaliseerumist kohanesid turuosalised uute oludega ning 2023. aasta teisel poolel turg elavnes. „Läti turul domineerivad endiselt traditsioonilised ühinemis- ja ülevõtmistehingud ning erakapitalitehingud. Tähtsaimal kohal püsib Lätis energiasektor, eriti taastuvenergia,“ märgib partner Nauris Grigals.
Juhime tähelepanu, et Mergermarketi statistika hõlmab ainult väärtusi, mille tehingupooled on Mergermarketile või avalikult teatanud; seega ei kajasta tabelid Läti M&A turu tegelikku mahtu päris täpselt ning näitavad vaid üldisi suundumusi.
Leedu: tugev majandus tiivustab kohalikke investoreid
Erinevalt oma Balti naabritest suutis Leedu 2023. aastal majanduslangust vältida. Elujõulise majanduse toel investeerisid Leedu ostjad aktiivselt koduturule, kus tehti 43 avalikustatud väärtusega tehingut. Lisaks sellele tegid leedukad investeeringuid Eestisse (6 ostutehingut), Lätisse ja Poolasse (kummaski 4 tehingut) ning USA-sse (2 tehingut). „Eeldame, et see suundumus jätkub, kuna Leedu majanduse 2024.–2025. aasta väljavaated on samuti positiivsed,“ ütleb Laimonas Skibarka.
Tehingute arv püsis stabiilsena, samas kui avalikustatud tehingute väärtus vähenes aastaga 723 miljonilt eurolt 298 miljonile eurole. Kogusumma oli seega väiksem kui teistel Balti turgudel.
Kuna tehingute arv Leedus 2023. aastal eriti ei langenud, võib järeldada, et sõja mõju on olnud minimaalne ja esialgsest šokist ollakse üle saanud. „Ukraina sõja tõttu võis mõni tehing edasi lükkuda või ka ära jääda, kuna geograafiline riigirisk suurenes,“ märgib Skibarka. „See hirmuaeg jäi siiski üsna lühikeseks.“
Juhime tähelepanu, et Mergermarketi statistika hõlmab ainult väärtusi, mille tehingupooled on Mergermarketile või avalikult teatanud; seega ei kajasta tabelid Leedu M&A turu tegelikku mahtu päris täpselt ning näitavad vaid üldisi suundumusi.
Balti M&A ja erakapitali foorumile registreerimine
Baltic M&A and erakapitali foorum 2024 toimub 16. aprillil kell 9.00–16.00 Vilniuse Püha Katariina kirikus ning järgneb piduüritus. Kuni 22. veebruarini kehtib soodushind 308 eurot + käibemaks, kui kasutate sooduskoodi SORAINEN_GNOZADsB.
Foorum on sissetöötatud võrgustikuplatvorm Balti tehinguturu osalistele ning toob igal aastal kokku üle 200 osaleja. Nende seas on era- ja riskikapitalifonde, investeerimispankureid, advokaate, nõustajaid, ettevõtete juhte ja aktsionäre.
Tänavused põhiteemad:
- Geopoliitilise ebastabiilsuse mõju Euroopa M&A turule
- Energiasektori tehingud: mida toob tulevik?
- Erakapitaliinvesteeringud ja müügitehingud täna ja homme
- Baltimaade 2023. aasta suurim M&A tehing
- ESG mõju Balti tehingutele: uurime kasutamata võimalusi
- Koondumisteadete esitamine: kulukad vead, mida saab vältida
- Viimase aja olulisimad Balti tehingud lähivaates
Usaldusväärsed M&A nõustajad teie teenistuses
Ühinemised, ülevõtmised ja erakapitaliinvesteeringud on kõigis Baltimaades üks Soraineni põhivaldkondi. Meie bürool on kogemused, inimesed ja oskused, mida piirkonna suurimateks ja keerukamateks tehinguteks tarvis.
Allikas: Mergermarket
Lisainfo saamiseks võtke ühendust meie M&A ja erakapitaliinvesteeringute ekspertidega:
Toomas Prangli ja Piret Jesse Eestis
Eva Berlaus ja Nauris Grigals Lätis
Laimonas Skibarka ja Mantas Petkevičius Leedus
