„Igaühe omand peab olema võrdselt kaitstud ning avalikes huvides omandamise puhul tuleb ette näha õiglane hüvitis,“ kirjutas meie vandeadvokaat Britta Retel Äripäevas avaldatud arvamusloos.
Ebaõiglus ilmneb tema sõnul maaomanikele makstavates hüvitistes: kui riik vajab sinu maad näiteks Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks, makstakse sulle kordades rohkem, kui siis, kui su maale luuakse looduskaitseala.
„Sageli on kaitse alla võtmine võrreldav sundvõõrandamisega – riigi otsuse tulemusel ei ole võimalik maad senisel majanduslikul otstarbel kasutada ning kinnisasja väärtus väheneb oluliselt,“ kirjutas Retel.
Vandeadvokaadi sõnul pole põhiseadusega kooskõlas olukord, kus kinnisasja eest makstav hüvitis sõltub sellest, millisel eesmärgil riik sinu maad vajab. „Looduskaitselised hüvitised on ebamõistlikult väikesed. Tegemist ei ole ühe maaomaniku või ka huvirühma arvamusega, vaid pikaajalise probleemiga, millele on aastate jooksul korduvalt juhtinud tähelepanu õiguskantsler ning mille ajakohastamine on lõpuks ometi kavandatud valitsuse koalitsioonikokkuleppe ja tegevusprogrammiga.“
Reteli sõnul jääb üle vaid küsida: millal saab justiitsminister edastada maaomanikele rõõmusõnumi, et uus hüvitiste eelnõu on valmis?
