Meie partner ja vandeadvokaat Carri Ginter käis Kuku raadio saates „Sihik“ arutamas Euroopa Liidu reformimise üle.
Ginteri sõnul on 2009. aastal Lissabonis vastu võetud Euroopa Liidu reformileping ebatäiuslik, kuid on umbusklik selles osas, et liikmesriigid üksmeele leiavad ja selle välja pakutud kujul ümber teevad.
Palju on räägitud sellest, et tänaste Ungari, Slovakkia ja võimalik, et varsti ka Hollandi valitsuste tegevusi arvestades tuleks kaotada ühehäälsuse printsiip. „Kiusatus probleemist üle saada nii, et me lihtsalt hääletame riigi maha, on väga suur. Aga kujutame ette, et me hääletame Poolat ja Ungarit aastast aastasse maha. Kuidas see mõjub Euroopa Liidu tervisele pikas plaanis ja teistel tasanditel? Võibolla on see selline „necessary evil““, arutles Ginter.
Tema sõnul on Euroopa Liit olnud nendest probleemidest üle saamisel seni üsna nutikas. Nimelt ei maksa EL Poolale ja Ungarile väga suuri summasid, mis neil on saada, avaldades niiviisi survet soodsate otsuste tegemiseks. Raha kinnipidamise otsuse õiguslikkust tunnistas hiljuti ka Euroopa Kohus, kelle sõnul on tegemist kaitsva meetmega EL-i raha ära varastamise vastu.
Kuula intervjuud pikemalt Kuku raadiost!
Ungari leebus ja Ukraina saab 50 miljardit
2024. aasta alguses loobus Ungari pärast mitmekuulist vastasseisu Ukraina rahalise toetamise blokeerimisest. 1. veebruaril kinnitasid Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid 50 miljardi euro suuruse rahalise toetuse Ukrainale järgmiseks neljaks aastaks.
Ginteri rääkis „Äripäeva arvamusliidri“ podcastis, et põnev oleks teada, miks Ungari valitsusjuht meelt muutis. „Ungari käitumises on juba kaks korda järjest tekkinud trendimuutus. Tuleks küsida, et mis siis juhtus? Küll jah, Orbani suur võit oli see, et ta lasi kõikidel valitsusjuhtidel koosolekule kohale lennata, ei saanud seda interneti teel tehtud. Aga miks ta meelt muutis ja mis seal taga on – see on väga põnev.“ Võimalikuks põhjuseks peab Ginter Ungarile määratud, kuid Euroopa Liidu poolt kinni peetud umbes 20 miljardit eurot, mida Orban loodab ühel hetkel kätte saada.
Ühehäälsuse kaotamiseks peab olema usaldus
Vandeadvokaat on seisukohal, et nendest ühehäälsuse punktidest, mis on EL-is näiteks julgeolekuküsimustes veel säilinud, ei tohiks kergekäeliselt loobuda, isegi kui mõne liikmesriigi tegevus põhjustab enamusele meelehärmi.
„Suveräänsuse tuumas olevad teemad: sisejulgeolek, välisjulgeolek, migrantsioon, terve rida selliseid teemasid, riigid ei ole ajalooliselt neid usaldanud Euroopa Liidule. Ja see ei tähenda seda, et see oleks rumal, vaid vastupidi, see on alalhoidlikkus. Kõigepealt tuleb Euroopa Liidul välja teenida usaldus ja kui see usaldus on välja teenitud, kui me usume, et see demokraatia töötab, siis me võime järk-järgult, tilk-tilga haaval suhet järjest paremaks muuta,“ ütles Ginter, kelle hinnangul on taolise ettevaatliku lähenemise tõhususes kahtlemine lühinägelik.
