Eestile on Kaja Kallase nimetamine Euroopa Liidu tippametisse väga suur asi, nendivad Eesti Ekspressis erinevad euroasjatundjad, nende seas ka meie partner ja Tartu Ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor Carri Ginter.
„Rahvusvahelisel areenil on juures üks selgelt rääkiv eestlasest kõneisik. Kindlasti tähendab see seda, et Eestil ja meie mõttel on suurem mõju kui varem,“ ütleb Ginter.
Ta nendib, et komisjoni liikmed üldiselt on kohustatud esindama Euroopa Liidu ühishuve. Nii eeldatakse ka Kaja Kallaselt, et Toompealt juhiseid ei tule. „Siiski kannab inimene ametis kaasas oma siseveendumusi ja päritolu ning nende kustutamist EL-i õigus ei nõua,“ teab kogenud jurist öelda.
Nii saab Kallase isikust Ginteri arvates väga suur sümbol, mis Eestile kindlasti rahvusvaheliselt kasuks tuleb. Rääkimata juba faktist endast: nii tähtis amet antakse väikeriigile ja väikerahvale. „See kinnitab, et EL-i moto „ühinenud mitmekesisuses“ on jätkuvalt au sees.“
Ginter meenutab, et Eesti päritolul on ka ajaloos varem tähtis roll olnud. Nii seisis aastatel 2010–2014 Venemaa vastamisi neile kindlasti ebameeldiva faktiga, kui Euroopa Liidu nägu transpordis – Venemaale mõistagi ülitähtsas valdkonnas – oli Siim Kallas.
„Nii oli – vaatamata Siimu neutraalsusele ja EL-i ametile – Venemaale siiski selge, et transpordivaldkonnas polnud koosolekutel mõtet Balti riikide suunas tühja hädakisa teha, sest see langes heas mõttes kurtidele kõrvadele,“ nendib Euroopa õiguse kaasprofessor.
Kaja Kallase uus amet on tänase maailmakorra juures veel oluliselt vägevam saavutus. „Kindlasti on see ka selge sõnum Venemaale EL-i ühtsusest suhtumises Venemaa agressiooni,“ ütleb Ginter.
