Meie partner Carri Ginter võttis koos Eesti Ekspressiga ette jalutuskäigu tuulisel Pirita rannal, kus rääkis oma tööst, põhimõtetest, päevakajalistest probleemidest ja eraelust.
Viimasel ajal võtad avalikkuses hästi palju sõna. Kas see on sinu klientide huvides?
Ei, suuresti räägin omaenda huvides. Kui räägin kliendi huvides, on seda ka mainitud. Ka kliendi huvides ei räägi ma asju, millesse ma ise ei usu. MInu käest ei saa tellida artikleid, millesse ma ei usu. Kui rumalusi juurde ei tuleks, võiksin rahulikult vait olla! Kui kirjutasin Eesti Päevalehes, et võtaks vabadusi tagasi, siis samal päeval tuli superkompuutri kaameravõrgu idee uudistesse. Aga minu lugu jagati Facebookis 900 korda, see on erakordne. Toetust ja sõimu on tulnud igalt poolt.
Miks on sinu auto numbrimärk GINTER1?
Olin toona üliõpilane ja ütlesin, et palun mulle väljastada selline number. Ja väljastati! See sobib minu Ukrainast pärit Zaporožetsile, maanteemuhule. Aga kui mul oleks Porsche, siis sellele ma seda numbrit ei paneks. Eesmärk pole ülbitseda, vaid et oleks lõbus.
Esimene sõna, mis üle su huulte lipsas, kui said teada, et riik plaanib näotuvastusega üle-eestilist kaameravõrku?
Õudus, hämmastus! Kas tõesti pärast aastaid teavitustegevust ja kohtulahendeid digitaalse privaatsuse teemal tullakse lagedale sellise ideega, omaenda maatriksiga?
Kas Euroopa Liidu õigus sellist kaameravõrku üldse lubaks?
Ei, neid reegleid on palju, mis seda ei võimalda. Kurb, et Eesti teadlikkuse tase on nii madal. Kui see idee oleks antud advokaatidele või õppejõududele analüüsida, siis oleks nad öelnud, et seda ei tohi teha. Kui tahetakse absoluutset turvalisust, siis kõigil on ju telefonid taskus, riigil on su asukoht teada, sellega saaks kohe pärast seaduserikkumist trahvi meilile saata.
Kohe hakkame sinuga rikkuma liikluseeskirja (käisime jalutamas Pirita ranna muulil, kus märgi järgi jalutada ei tohi, aga seda tehakse igal õhtul – EE). Sulle võiks ju tulla nüüd automaatselt meilile trahv – kompuuter teab, kus see liiklusmärk asub. Kas me tahaksime elada ühiskonnas, kus kai peal liikumise tõttu tuleb automaatne trahv?
Aga kui ma ütlen, et automaatne süsteem on halb, küsitakse vastu: kas sa tahad, et inimesed liikluses surevad?
Kiiruskaamerate paigaldamine ohtlikesse kohtadesse on põhjendatud. Aga selle jaoks peavad olema andmed – et see koht on päriselt ohtlik.
Mida arvad numbrituvastusega kaameratest?
Praeguse süsteeemi puhul salvestavad kaamerad nende numbrit, kes rikuvad seadust. Uus lahendus (keskmise kiiruse kaamerad – EE) salvestaks aga kõikide inimeste autonumbreid, kes mingist punktist läbi sõitsid. Muidu ta ei saa vahemaad mõõta.
Kas numbrituvastus on põhjendatud nende inimeste puhul, kes seadust ei riku? Kas riigil on vaja teada, kui ma sõidan maale onule külla? Kas see on riigi asi?
Kaasajal riik ei pea teadma, kus ma olen. See ei ole riigi asi.
(Jõuame märgini, mis keelab muulil kõndimise.)
Selle märgi eesmärk on kaitsta sinu elu ja tervist. Meie jalutame sinna lõppu välja. Miks on see märk siin vähem tähtis kui kolmekümne märk Kaarli puiesteel?
Ma ei toeta purjus peaga roolis olemist või arutut kihutamist, aga see märk siin on sama jõuga kui liiklusmärk Vabaduse väljakul. Ei ole nii, et selle märgi puhul ma kasutan oma mõistust, aga tolle märgi puhul ma ei tohi oma mõistust kasutada.
Seda ei tohi valjuhäälselt kogu aeg korrutada, aga kui allud rumalatele reeglitele, oledki lõpuks Orwelli „Loomade farmis“.
Said magistrikraadi Rootsis. Kas seal on midagi, mida võiks Eesti kopeerida, eeskuju võtta?
Jah, aasta aega elasin seal, väga äge oli. Olen Rootsile siiani tänulik, sain stipendiumi Rootsi riigilt, palju laiema maailmapildi, see oli väga kasulik.
Väga palju on seda, mida ei peaks kopeerima. Rootsis on nii, et kui sul on töötaja, kes ei tee oma tööd püüdlikult, siis sul on väga raske, peaaegu võimatu teda vallandada. Kui tahad palgata juhi muutusi juhtima, on tal raske, sest ta teab, et ei saa laiskvorste lahti lasta. Eestis on vallandamine üsna lihtne, juba aastast 2009. Et kui koostöö ei klapi, võin sinust loobuda.
Eestis on vallandamine üsna lihtne.
Miks siis vormistatakse lahkumine sageli poolte kokkuleppel?
Kui koostöö ei klapi, siis saate minna lahku nii, et sa ei võta ära tema väärikust. Mul pole vaja, et sa tunneksid end alandatult, mul on vaja lihtsalt koostöö lõpetada. See on üks suurimaid reforme, mis Eestis tehtud, ja arvan, et see on riiki paremaks teinud. See on hea näide vabaduse juurde andmisest. Enne pidid koos töötama inimesega, kes sulle üldse ei meeldi, ja lahti lasta ka ei saa.
Missuguse riigi moodi võiks Eesti püüda olla?
Eesti moodi. Meil on väga õnnestunud selline väike veider oaas, täiesti geniaalne väike vabariik. Millegipärast tahame olla Soome, Rootsi, Leedu või teiste moodi. Me võiks teiste kopeerimise lõpetada.
