Vikerraadio „Kajalugudes“ rääkis meie partner Carri Ginter sideandmete kogumisest, jälgimisühiskonna ohtlikkusest ja oma igapäevaelust.
Eesti õigusriigi ülesehitus põhineb vabadustel, mida kaitseb põhiseadus. Carri Ginter on veendunud, et need vabadused peavad olema esmatähtsad ning tehnoloogia ja turvalisuse areng ei tohiks neid piirata. Ta rõhutab, et Eestis kehtiv elektroonilise side seadus, mis kohustab sideandmeid koguma ja säilitama, on vastuolus nii Euroopa Liidu õigusega kui ka riigi enda põhiseadusega.
Euroopa Kohus tegi juba 2014. aastal selgeks, et sideandmete kasutamine peab piirduma raskete kuritegude menetlemisega, kuid Eestis on seadust rikkudes lubatud nende andmete kasutamine ka muudel eesmärkidel, näiteks salasigarettide vastases võitluses või keskkonnakaitse eesmärkidel. See on viinud olukorrani, kus riik ignoreerib kohtuotsuseid, mis tunnistavad, et kehtiv süsteem rikub inimõigusi.
„Meil on olnud vähemalt kümme aastat aega seda süsteemi korrastada, kuid see on jäänud tegemata,“ nentis Ginter. Kuigi probleem on korduvalt avalikus diskussioonis tõstatatud, pole riigikogu, ministeeriumid ega prokuratuur teinud tõsiseid samme olukorra parandamiseks. Ta peab seda halduslaiskuseks, sest lihtsam on kasutada sideandmeid pisivarguste või kelmuste avastamiseks, kui tegeleda keeruliste küsimustega, nagu inimväärikuse põhimõte.
Kaamerate lisamine on libe tee
„Minu usk sellesse, et meie andmed on hästi kaitstud riigi poolt, on väga väike. Praegu ei toimu küll mingit massiivset kuritarvitamist, aga süsteemi peaks üles ehitama nii, et kuritarvitada ei saaks või vähemalt saaks järele valvata või kontrollida,“ rääkis Ginter.
Hiljuti korraldas Ginter koos ühe üliõpilasega eksperimendi, kus nad sukeldusid politsei andmebaasi POLIS. Kuigi seal oli avalikult öeldud, et pildid, mis kaamerad teevad, hävitatakse või hägustatakse, said nad andmebaasist kätte nii Ginteri venna ja tema pruudi pildi, kui ka Ginteri alaealise lapse pildi, mis olid kiiruskaameratega üles salvestatud.
„Miks peaks politseil olema õiguskuuleka 14-aastase tüdruku pilt oma andmebaasis? Mis õiguslikul alusel, kui Euroopa Kohus ütleb, et isegi kurjategijate pilte ei tohi säilitada üle teatud perioodi?“ küsis vandeadvokaat.
Ginteri sõnul tuleb kaamerate lisamisega olla äärmiselt ettevaatlik, sest teadusuuringutega on tõestatud, et inimene, keda jälgitakse, käitub teistmoodi, kui ta käituks muidu. „Sotsiaalne eraldatus, stigmatiseerimine, jälgimise väsimus, käitumise ja täitmise mõju, mõju vaimsele tervisele, jälgimise normaliseerimine – kõik need tegevused kaasnevad kaameratega. See psühholoogiline sfäär, mismoodi see mõjub inimesele, kes selles keskkonnas elab, on alahinnatud.“
Lisaks kaob pidevalt jälgimise all oleval inimesel õigus ja julgus oma mõtteid väljendada ja hakatakse valetama. „Ühiskonnas kaamerate kasutamine hästi lihtsal viisil on vajalik ja selle võib välja kannatada, aga lõputu soov neid kogu aeg juurde panna viib meid valeliku ühiskonnani. Tagantjärele seda kõike ümber teha on ülikeeruline,“ hoiatab Ginter.
Uute liikluskaamerate vastu võttis Ginter sõna ka TV3 uudistes, kus räägiti nende testimisest Tallinnas. „Kaamerad salvestavad, kes kellega kuhu läks ja kust tuli. See on väga kompromiteeriv informatsioon. Seda ei ole mõtet vaadata ainult keskmist kiirust mõõtvate kaamerate kontekstis, vaid üleüldse selles kontekstis, kas meil on õigus olla omaette, õigus veeta aega nii, et riik ei tea, kus ja kellega sa oled. See, kas sa lähed armukesega spaasse või Soome konverentsile, pole riigi asi, kui sa pole seadust rikkumas.“
