Tallinna linn langetas mitmel tänaval lubatud piirkiirust. Meie partner ja vandeadvokaat Carri Ginter ei näe aga selle otsuse taga süstemaatilist ja terviklikku tegevust.
„Üks mõtestatud eesmärk võib olla mürataseme langetamine, see ei pruugi linnas üldse halb mõte olla. Nagu ka liikluse rahustamine. Aga mind ärritab, et selle otsuse taga ei tundu olevat süstemaatiline ja terviklik tegevus,“ rääkis Ginter Postimehele.
Ginteri hinnangul pole seni esitatud piisavalt põhjendusi, miks peaks Tallinna linnas piirkiirust alandama. „Kui vastused on hästi ümmargused ja piirkiiruse vähendamist põhjendatakse jutuga, et „juhtub õnnetusi“ ja et „meie maja inimesed analüüsisid midagi“, siis on keeruline aru saada, miks on seda muudatust tegelikult vaja.
Vandeadvokaadi hinnangul peab piirkiiruse vähendamise otsus teenima kindlat eesmärki. „Tõepoolest võib teha otsuse, et linnas sõidame kiirusega 30 km/h või ka 20 km/h, aga sellel peab olema mõtestatud eesmärk, mitte „because we can“.“
Analüüs uute kaamerate vajalikkust ei kinnita
Carri Ginter kritiseeris teravalt transpordiameti kava minna edasi keskmise kiiruse kaamerate paigaldamise ettevalmistustega 2024. aasta aprillis ERR-i uudisteportaalis avaldatud intervjuus. Vandeadvokaadi sõnul on tegemist ebaproportsionaalse meetmega, sest piirkiirust ületanud juhtidest tegi seda 96 protsenti veapiiri lähedal.
Ginteri sõnul tekkis pärast kiiruskaamerate, mille eesmärgiks oli panna autojuhte ohtlikes kurvides kiirus hoogu maha võtma, järgmine mure: inimesed hakkasid pärast kaamerast möödumist kiirendama. Transpordiamet esitas seepeale andmekaitseinspektsioonile taotluse uurida, kas keskmiselt piirkiiruse ületamine on Eestis üldse probleem.
Ginteri sõnul selgus analüüsist, et tegelikult ületab väga minimaalne osa inimesi keskmiselt kiirust sellisel määral, mis tekitaks arvestatavat liiklusohtu (piirkiirust ületas 39 protsenti autojuhtidest, aga enamik kiiruseületajatest tegi seda veapiiri lähedal. 99,6 protsenti autojuhtidest ei ületa maanteel rohkem piirkiirust kui 15 km/h, ERR-i toim).
„Transpordiameti järeldus aga oli uuringust, et nüüd hakkame ikkagi uusi kaameraid panema, ehk siin loogika jada ei jookse kokku,“ rääkis Ginter.
