Meie partner ja vandeadvokaat Carri Ginter kirjutas Postimehes ilmunud arvamusloos uute liikluskaameratega kaasnevatest probleemidest.
Kiirus tapab – väide, millega pole mõtet vaielda. Kiiruskaameraid paigaldatakse riigi põhimaanteedele. Peaks olema üsna kergelt tuvastatav, kui palju inimkannatanutega liiklusõnnetustest moodustavad need, mis on toimunud a) kiirust ületades ja b) riigi põhimaanteedel, kus c) teehoolduse nõuded olid täidetud.
Võimalik, et valmistan teile siinkohal üllatuse – mul ei ole õnnestunud juba üsna pikka aega tuvastada, et riigil oleks selline statistika olemas. Teisisõnu, riigil puuduvad statistilised tõendid, mis näitaks, et inimkannatustega liiklusõnnetuste põhjuseks oleks kiiruse ületamine vähem kui 20 kilomeetrit tunnis põhimaanteedel. Olen mitmel puhul esitanud selle küsimuse selgesõnaliselt: „Kui mitu inimohvritega liiklusõnnetust on põhjustanud riigi põhimaanteedel kiiruse ületamine vähem kui 20 kilomeetrit tunnis?“ Tänaseni pole sellele küsimusele tõenduspõhist vastust laekunud. Küll aga laekub sageli stigmatiseerivaid osatamisi stiilis „kas sinu arust on siis kihutamine ok“ või „kas jõukatele siis seadus ei kehti“ jpm.
Õigusteadlased lähtuvad oma analüüsis proportsionaalsuse põhimõttest. Selleks, et isiku põhiõigusi piirata, tuleks tuvastada ülekaaluka avaliku huvi eesmärk. Oleme täpsed – väide, et Eesti Vabariigi põhimaanteedel kiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis põhjustab arvestatava hulga inimohvritega liiklusõnnetustest ei põhine avalikult kättesaadavatel tõenditel. Sellist statistikat lihtsalt ei ole. Järelikult satub kahtluse alla ka põhjendatus teha täiendavaid investeeringuid kaamerasüsteemidesse põhimaanteedel.
Privaatsuse dimensioon
Kaamerasüsteeme ehitades tuleb järjepidevalt meeles pidada, et isegi nooblitel eesmärkidel rajatu võib sattuda kurjadesse kätesse. Nii saab kiiruskaameraid kuritarvitades tuvastada, kellega, kust ja kuhu inimene liikus. Need andmed võivad omakorda anda võimaluse väljapressimiseks. „Õige hõlma ei hakka keegi“ teid siin ei päästa – sest väljapressimise ohvriks ei pruugi olla teie, küll aga võib väljapressitud otsus olla kahjulik just teile.
„Aga mina usaldan riiki“ ei päästa teid samuti. Sest ka riik ei pruugi olla võimeline neid andmeid alati kaitsma. Nii toimus selle aasta augustis Põhja-Iirimaal suuremat sorti andmeleke just politsei süsteemidest. Seejuures lekkisid politseinike endi kohta käivad olulised andmed. Samal kuul lekkisid häkkerite tegevuse tulemusena 40 miljoni valija andmed.
Ka meil ei ole meil andmehügieeni kohapealt midagi hõisata. 2021. aastal riigikohtu „koeravorstikaasuse“ otsusega põhiseadusvastaseks tunnistatud paragrahv mobiili metaandmete kohta jätkuvalt seaduses alles ja põhiseadusevastane andmete kogumine jätkub.
