„Mis probleemi me nende maksudega lahendame? Nuumame vaid riiki paksemaks,“ ütles meie partner ja vandeadvokaat Carri Ginter Postimehele. Magustatud joogi maksu teemat kommenteeris ka meie jurist Liisa Kähr.
Valitsuse põhjendus hoolitseda maksuga rahva tervise eest ajab Ginterit naerma. „Jah, meie inimesed söövad ebatervislikult, jah nad on haiged, kuid kas selle põhjuseks on limonaadi joomine või on põhjused sootuks mujal,“ rääkis ta, lisades, et ilmselgelt pole mure rahva tervise pärast selles kontekstis siiras.
„Kui sotsiaalministeeriumi hinnangul on probleemiks eestlaste tervis, peaksime vaatama lähemalt, mis täpsemalt on nigelad tervisenäitajad põhjustanud. Seejärel on võimalik otsustada, kas riigi sekkumine on vajalik ja milline on sobiv tegevus probleemi lahendamiseks,“ rääkis ta.
Ta lisas, et nii valitsus kui ka riigikogu on kokku leppinud põhimõtetes, et igat uut seadust välja töötades tuleb kõigepealt välja selgitada, mis on lahendamist vajav probleem ning milline on sobiv meede probleemi lahendamiseks. Ka riigil tuleb hinnata, kas probleemi lahendamiseks on üldse vaja muuta õigusakte või kas probleemi saab lahendada muul moel.
„Kui vaatame Tervise Arengu Instituudi uuringuid sellest, mida eestlased söövad ja miks on tervisenäitajad nigelad, siis esiteks näeme, et nii kooliõpilased kui täiskasvanud liialdavad eelkõige rasvaste toitudega,“ tõi ta näiteks. Magusamaks aga seda probleemi ilmselgelt ei lahenda.
Liisa Kähr lisas, et ettevõtjate ebavõrdse kohtlemisega seoses on Euroopa Komisjoni menetluses ka riigiabi kaebus. Konkurentsi peadirektoraadil tuleb hinnata, kas Eesti magusa joogi maks aitab parandada eestlaste tervist või on tegemist ettevõtjate suvalise diskrimineerimisega. Nii põhiseadus kui ka Euroopa Liidu õigus seda ei luba.
Limonaadimaksu eestkõnelejad on toonud positiivse näitena Ühendkuningriigi, kus 2018. aastal kehtestati samuti magusamaks. Kähri sõnul see võrdlus ei päde, kuna igat riiki tuleb vaadata eraldi. „Suurbritannias oli tõesti jookide suhkrusisaldus liialt kõrge ja seda alandati, kuid isegi nüüd on see kõrgem kui meil praegu Eestis,“ tõi ta näite.
Kui oht rasvuda, siis riigil
„Mis mind ärritab, on see, et koalitsioonierakond räägib sellest, kuidas tuleb muuta riiki õhemaks. Väga mõistlik jutt,“ rääkis Carri Ginter. „Aga kui me kuuleme magusamaksust või automaksust, siis selgub, nende maksude haldamiseks tuleb ametnikke juurde võtta. Mu peas joonistub selline perpetuum mobile, kus ametnike on vaja selleks, et trahve korjata ja trahviraha selleks, et ametnikele palka maksta.“
Vandeadvokaat on seda meelt, et viimaste aastate jooksul on Eestis tekkinud haritud ja teotahteline ametnikkond ning kuni viimaste aastateni lähtus riik õigusloomes teatud kokkulepitud reeglitest, nagu probleemi püstitamine ja kaasamine.
Ginteri sõnul kumab praegu riigi käitumisest soov mitte nügida kodanikke teatud suunas käituma, vaid lihtsalt täita eelarvet. Ühe näitena tõi ta füüsiliste isikute väärtegude rahatrahvide kahekordse suurendamise neljalt eurolt kaheksale eurole. Ja kui lubatud sõidukiiruse ületamise korral on praegu hoiatustrahvi arvutamise alussummaks viis eurot, siis tulevikus saab see olema seitse eurot. Selle muudatuse tõttu tõuseb ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahvi määr väärteomenetluse seadustikus 300 eurolt 420 eurole. „Keda sellega karistatakse, kas retsidiivse käitumisega kiiruseületajaid, kes ei maksa nii või teisti oma trahve ära või hoopis pereisasid ja emasid, kes korra eksisid?“ küsis Ginter.
Püüd kontrollida
Praegu hoiab vandeadvokaat silma peal transpordiameti keskmise kiiruse projektil, kuna sellega kaasnevad mitmed inimõiguste riived. „Inimesed ei saa sellest veel aru, aga riik ei pea teadma, kes ma olen, kus ma olen, kellega ma olen ja kuhu lähen ja kust ma tulen,“ rääkis ta. Transpordiamet tegi eelmine sügis keskmise kiiruse mõõtmisel katse, millest selgus, et 60 protsenti oli täiesti seadusekuulekad ja ainult 2 protsenti olid kihutajaid. „Kuid on ju ebamõistlik panna nende väheste pärast kaamerad püsti,“ ütles Ginter.
Vandeadvokaadi sõnul on tema jaoks kõige frustreerivam see, et eelmistel valimistel justkui võitsid valged jõud, kes said valijatelt ülivõimsa mandaadi. Kuid praegu oleme tema sõnul saanud nendelt valgetelt jõududelt patroniseeriva riigi, kes ütleb, mida me juua tohime, milliseid autosid me võime omada, ja mis kõige peamine, kes peab oma kodanikke kui väikesteks lasteks, kellele ei räägita probleemidest otse.
„Me oleme sõjas, kui raske oleks öelda, et Eestil on eksistentsiaalne probleem ja meil on vaja raha moona ostmiseks,“ tõi ta näiteks. „Võiks ju kehtestada ajutiselt kõrgema käibemaksu, mis annaks maksule ka ajalise mõõtme. Selle asemel üritab valitsus läbi suruda arusaamatut maksuküüru ja otsib selle rahastamiseks mõne miljoni kaupa raha.“
