Meie partner ja vandeadvokaat Carri Ginter käis Vikerraadio „Reporteritunnis“ rääkimas vaenukõne seadusest.
„Kõige esimene asi, mis muutuks, kui see seadus vastu võetakse, oleks see, et Eesti täidaks oma 2008. aastal vabatahtlikult Euroopa Liidule antud lubaduse,“ ütles Ginter. Seega lõppeks üle dekaadi kestnud kummivenitamine.
Sõnapidamisest vähem tähtsaks ei pea ta seda, et leitud on raamotsuse mõistes kõige konservatiivsem lahendus. „Kui me seda auku nüüd paadis kinni ei topi, siis on tõenäoline, et tullakse lagedale hoopis liberaalsemate koosseisudega, kus sõnavabadus saab palju rohkem pihta.“
Ginterile valmistab aga muret asjaolu, et normi tekst on läinud natuke „ujuma“. Nimelt proovis ta kaasprofessor Anneli Soo ja Justiitsministeeriumiga teksti välja töötades kasutada ära raamotsuses sisalduvat õigust olla konservatiivsed. „Selleks peaksime Euroopa Liidu õiguse tähenduses seda piirama tegevusele, mis ohustab avalikku korda. Avalik kord Euroopa Liidu õiguse tähenduses on midagi sellist nagu revolutsioon, terrorism või massiliselt inimeste ründamine.“
Uusimas versioonis on avaliku korra ohustamine asendatud sõnastusega „annab aluse karta vägivallategu“, mis on vandeadvokaadi sõnul juba märkimisväärselt laiem mõiste. „Algne versioon, mis tuli justiitsministeeriumist ja läks valitsusest läbi, vastas Euroopa Liidu õiguse miinimumile. Nüüd on aga selle supi juurde mingil põhjusel sattunud rohkem kokkasid ja ma hakkan ka muretsema, et see läheb natukene sassi,“ rääkis Ginter.
