Vastakaid arvamusi tekitanud vaenukõne seaduse eelnõu on jõudnud esimesele lugemisele. Meie partner Carri Ginter ütles finants- ja õigusuudisteveebis Rup avaldatud artiklis, et on näinud kurja vaeva, et varasemad vaenukõne keelu versioonid ei saaks seaduseks, sest need olid sõnavabadust selgelt liiga piiravad.
Eelnõu kohaselt on tulevikus kuriteona karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel, kui on põhjust karta, et õhutusele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab vaenumotiiv karistust raskendavaks asjaoluks.
«Veel eelmisel aastal liikunud versioonid olid sõnavabadusele väga ohtlikud. Kuna ma nägin, et see teema tuleb varem või hiljem uuesti lauale, võtsime kaasprofessor Anneli Sooga eraldi ette retke otsida EL õigusest Eestile kõige vähem piiravamat teed. Meie artiklis leitud versioon piirata kriminaalvastutust ainult nendele juhtudele, kus on tekkinud oht avalikule korrale on parim võimalik lahendus tekkinud olukorrale. Nii on meil võimalik kaitse näiteks mosseež radikaliseerunud noori terrorismile üleskutsuva imaami suhtes. Ülejäänuga on tänane seadus täiesti võimeline toime tulema ilma muudatusteta. Praegune seaduseelnõu peaks oma konservatiivsuses olema ka opositsioonile sobiv ja turvaline. Kui me seda praegu ära ei tee, tõusetub tulevikus uus eelnõu, mis on sõnavabadusele oluliselt ohtlikum,” rääkis Ginter.
Kriitiliste ega šokeerivate seisukohtade avaldamist ei ole eelnõuga kavas karistatavaks muuta, samuti ei takista seaduseelnõu väljendada seisukohti, mis võivad mõnda ühiskonnagruppi solvata. Neil puhkudel saab vajadusel jätkuvalt pöörduda tsiviilkorras kohtusse.
Kuriteokoosseisu viis punkti
Eelnõu koostajad ütlevad, et plaan on vaenukõne seadust kasutada üksnes äärmuslikel juhtudel. «Eelnõu järgi saab olema karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel viisil, mis annab aluse karta õhutusele järgnevat vägivallategu või ühiskonna turvalisuse olulist ohtu sattumist,» on öelnud justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner.
Ta rõhutas, et selles, et kuriteokoosseis täidetud oleks, peab koos olema viis punkti: tegemist peab olema õhutamisega ehk üleskutsega vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele; vaenu õhutamine peab olema avalik; vaenu õhutamine peab olema suunatud inimeste rühma või rühma liikme vastu seoses koosseisu mõne eelnimetatud tunnusega; õhutamine peab olema tehtud viisil, mis annab keskmise mõistliku kõrvalseisja seisukohast aluse karta õhutusele järgnevat vägivallategu või ühiskonna turvalisuse olulist ohtu sattumist; tegevus peab olema tahtlik.
Eelnõu seletuskirjas on ära toodud peamised muutused Eesti inimeste jaoks. Peamine põhimõtteline erinevus on see, et kui praeguse seaduse järgi saab inimest vaenukõne või üleskutse eest karistada siis, kui sellele järgnes reaalne tagajärg – kas kellegi tervisekahjustus, tekkis reaalne oht kellegi elule või varale, siis uue seaduse korral pole vaja, et midagi üldse juhtuks. Karistuse saab teo eest, mis «võib rikkuda avalikku korda või mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav». Sealjuures ei ole oluline see, kui nii-öelda solvatav grupp ise ütleb, et jutt neid üldse ei solvanudki.
Kui senimaani saab kuriteo karistusena määrata kas rahatrahvi või kuni kolmeaastast vangistust, siis uue seadusteksti kohaselt on karistuseks ühe- kuni kolmeaastane vangistus.
Loe lisaks samal teemal kommentaari ERR-ist
